682
muudatust
Kirjutasin artikli "Heino Lipp (metsavend)"
Resümee puudub |
Elmar värs (arutelu | kaastöö) (Kirjutasin artikli "Heino Lipp (metsavend)") |
||
|
'''Heino Lipp''' (kuni [[1936]]. aastani '''Härman-Karl Lipp'''; on kasutatud ka nimekuju ''Hermann Lipp''; 30.12.[[1910]] Metsavälja talu, [[Uniküla (Maidla)|Uniküla]], [[Maidla vald]], [[Ida-Viru maakond|
== Elulugu ==
Heino Lipp sündis 30. detsembril 1910 Virumaal Maidla vallas Unikülas Metsavälja talus metsavahi Johannes Lipu peres.<ref>Ilmar Palli, Virkko Lepassalu "Wabariigi viimased sõdurid" (Tallinn: Hea Lugu, 2012), lk. 38</ref>
Hüüdnime ''Pargas'' sai ta juba noormehena, kui kevaditi Purtse jõel palke parvetas. Ühe kihlveo peale pidi ta habeme ehk parra kasvatama ja nii sai tast parraga palgiparvetaja ehk ''Pargas''. ''Pargas'' oli suur brünett lokkispäine mees (Mart Laar on ekslikult nimetanud teda blondiks). ''Pargase'' vend Voldemar Lipp ei olnud metsavend, kuid arreteeriti seoses metsavendadega. Metsavend Heino Lipu ja kergejõustiklase [[Heino Lipp|Heino Lipu]] vanaisad olid vennad.
Isa Johannes Lipp sai surma 1918. aastal. Ema uuesti mehele ei läinud ja lapsed, keda kokku oli viis (Heino oli neist vanim), pidid varakult tööle hakkama. 1930. aastal abiellus Pargas Emilie Kreismanniga, neil sündisid tütred Hildegard, Laine ja Eve. 1930ndatel jagas ''Pargas'' Metsavälja talu oma venna Voldemariga pooleks. Kaitseliidu liige. 1941. aasta sõjasuvel oli metsavend Aru metsas. Saksa okupatsiooni tulekul astus Omakaitsesse. Nõukogude okupatsiooni naastes 1944. aasta sügisel läks metsa.<ref>Ilmar Palli, Virkko Lepassalu "Wabariigi viimased sõdurid" (Tallinn: Hea Lugu, 2012), lk. 38-39; Martin S. Kull "Virumaa valitsejad" (Tartu:Eesti Ajalookirjastus, 2012), lk. 16-17</ref> Tema tütre Hildegardi sõnul oli ''Pargas'' algul elanud teiste metsavendadega koos punkrites, kuid hiljem hakkas kergema toimetuleku huvides üksikuks. Temast ja tema tegudest levis rahva hulgas ohtralt legende. Enamus neist on ilmselgelt väljamõeldud. Teisedki metsavennad tegid oma tegusid ''Pargase'' nime kasutades - toetudes hirmule, mida tema kuju äratas.<ref>Ilmar Palli, Virkko Lepassalu "Wabariigi viimased sõdurid" (Tallinn: Hea Lugu, 2012), lk. 40</ref> ''Pargas'' varjas end koos oma vendade August ja Karl Lipuga. Peale sõda tegi ta koostööd legendaarsesse metsavennasalgaga "Lendav surm". Seejärel juhtis ''Pargase'' nimelist salka, kuhu kuulus kokku viis meest. Enamus - neli tema salga liiget tapeti julgeoletöötajate poolt 1948. aasta novembiris. Seejärel varjas ennast üksinda ja kuni augustini 1949 ei võtnud ette ühtegi aktsiooni.<ref>ENSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi Jõhvimaa osakonna teatis, 20.10.1949 "Heino Lipp "Pargase" metsavendade salgast Jõhivmaal" - Eesti metsavennad 1944-1957. Dokumentide kogumik. Koostanud Tiit Noormets. (Tartu: Rahvusarhiiv, 2014), lk. 366</ref>
''Pargase'' ema Vella-Katariina, tema abikaasa ja tütred [[märtsiküüditamine|küüditati]] märtsis [[1949]] [[Siber]]isse.<ref>Martin S. Kull "Virumaa valitsejad" (Tartu: Eesti Ajalookirjastus, 2012), lk. 17</ref>▼
18. novembri varahommul 1949 piiras julgeoleku jälitusgrupp sisse ''Pargase'' asukoha Nurme talus Arvila külas Mäetaguse vallas. Edasisi sündmustesi on ennast koos ''Pargasega'' samas majas varjanud tema vend Karl Lipp kirjeldanud järgmiselt: "Sel ööl (18. novembril 1949), mil ööbisime Arvilas, käratas järsku ''Pargas'': "Poiss, välja!" ''Pargas'' tormas uksest ees, mina järel. Nagu Pargas väljus, nii kargas koer talle kallale ja kõlasid lasud. Pargas langeski trepile. Ümberringi oli päevavalgus, valgustati ümbrust. Mina ei tormanud metsa, vaid tee (Arvila-Savala) suunas. Suutsin tulistada, ilmselt vaid pikali tõugata ühe piirajaist ja kaduda. See, et ma tee, aga mitte metsa suunas jooksin, kus meid oodati, mind päästis." Arvamus, et ''Pargas'' hukkus Nurme talumaja trepil, ei pea ilmselt paika, sest mitmed tunnistajad kinnitavad, et ta varises kokku haavatuna paarkümmend meetrit majast eemal, kus ta ilmselt ise oma elu lõpetas. Põgeneval Karl Lipul polnud võimalust selles veenduda. Tütar Laine: "Isale karjuti siis: tule välja! Tule välja! Isa tuli saunast välja. Siis kästi tal jooskma hakata. Eks siis isa jooksiski. Siis tulistati talle jalgadesse, nii et ta maha kukkus...Talle lasti verekoer kallale. Isa laskis koera maha. Ja siis enda. Hiljem oli isa laip veel keskkohast puhta sodiks lastud. Laipa oli hiljem raske ära tunda, olnud näost sinine ja must. Isegi teda ära tundma kutsutud lell oli segaduses. Siis meenus talle arm isa käel. Haavast, mis ta noorena endale kätte oli lõiganud. Lõpuks öelnud lellele isa näidanud julgeolekumees: noh, löö jalaga ka! Mispeale kostnud lell, et mis sa surnust enam togid." ''Pargase'' kodutalu Metsavälja hävitati võimude poolt 1950. aastal. 16. novembril 2003 avati ''Pargasele'' tema hukumiskohas mälestuskivi, mis püstitati Kaitseliidu Alutaguse maleva Lüganuse malevkonna initsiatiivil ja toetusel ning Mäetaguse, Maidla ja Sonda valla rahadega.<ref>Valdur Ohmann "55 aastat legendaarse Pargase viimasest aktsioonist" - Tuna, 2004, nr. 4, lk. 86; Ilmar Palli, Virkko Lepassalu "Wabariigi viimased sõdurid" (Tallinn: Hea Lugu, 2012), lk. 44-45</ref>
▲Pargase ema Vella-Katariina, tema abikaasa ja tütred [[märtsiküüditamine|küüditati]] märtsis [[1949]] [[Siber]]isse.
==Kirjandus==
*[[Valdur Ohmann]]. 55 aastat legendaarse Pargase viimasest aktsioonist. – ''[[Tuna]]'', [[2004]], nr 4, lk 82–86.
*Ilmar Palli, Virkko Lepassalu "Wabariigi viimased sõdurid" (Tallinn: Hea Lugu, 2012)
*Martin S. Kull "Virumaa valitsejad" (Tartu: Eesti Ajalookirjastus, 2012)
*Eesti metsavennad 1944-1957. Dokumentide kogumik. Ad fontes, 18. Koostanud Tiit Noormets (Tartu, Eesti Rahvusarhiiv, 2014)
==Välislingid==
| |||