Redaktsioon: 5. juuni 2017, kell 19:49 redigeeri 217.71.45.7 (arutelu) Maailmas ei olnud ainult üks saksa käsitööliste selts ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. august 2017, kell 18:38 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
22. rida: Seltsielu huvitas Reinhold Sachkerit juba nooruses. Oli alguses [[Tartu Saksa Käsitööliste Selts]]i liige, kui loodi [[Vanemuise selts]], siis astus ka selle liikmeks. Lavastas 1868. aastal dialoogi ja lauluga stseeni "Teomees ja karjapoiss" ja jäädvustas selle ka fotoplaadile. Foto originaal asub Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Selle foto puhul on tegemist eesti teatriajaloo vanima piltdokumendiga. Sellel kujutatud Vanemuise seltsis ette kantud õpetlikust stseenist on säilinud ka Reinhold Sachkeri poja Artur Sachkeri joonistus (asub [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]is). Kui [[Lydia Koidula]] 1871. aastal [[Kroonlinn]]a lahkus, jätkas tema tegevust just Reinhold Sachker. 1872–1878 tegutses ta [[Vanemuine (teater)\|Vanemuises]] näitejuhina (seega oli ta [[August Wiera]] eelkäija), kuulus aastani 1883 Vanemuise ~~eestseisusesse~~eestseisusse ning näitemängu- ja pidutoimkonda. Laval kasutas ta pseudonüümi Grünfeld. Tõlkis ka näidendeid (näiteks [[August von Kotzebue]]lt). Sachkeri suursaavutuseks võib pidada lisaks Vanemuise seltsi tegevuse korraldamisele püsiva asjaarmastajate näitetrupi loomist, kindla töökorralduse sisseseadmist, seega ka Vanemuise teatri elushoidmist. Just tema innul alustati 1883. aastal lõikuskuise rahvapeo korraldamist.<ref name="Lillak p 16"/> '''Lavastused''': Steini "Kivilinad" (1872), Winteri "Kodukäija" (1873), Kantzwey "Mihkel ja Liisa" (1876), Jungi "Öövaht" (1877) jt. '''Osatäitmised''': Pärmi Jaak (Jannseni "Pärmi Jaagu unenägu", 1873), Prits Pärn (Ifflandi "Linnas ja maal", 1883),

Reinhold Sachker: erinevus redaktsioonide vahel