Üliõpilasselts Liivika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
85. rida:
===ÜS Liivika tänapäeval===
Esimesse, kolmeliikmelisse
1992. aastal tegi Liivika auvilistlane professor Elmar Järvesoo teatavaks kavatsuse teoks teha nõukogude okupatsiooni saabumisel katkenud Liivika Kodu projekt ning kinkida seltsile Tartus oma maja. Tartu vilistlaskogu juhatuse otsusega koostati otseselt ehitusküsimustega tegelemiseks Liivika Kodu toimkond maja ehitamiseks või ostmiseks. Kahjuks läks Tartu Kommertspank, mis oli valitud kodu muretsemiseks vajaliku raha ülekandmiseks, peagi pankrotti. Hulk oma kodu muretsemiseks tehtud ettevalmistustöid osutus asjatuks. Samal ajal koopteeriti Tartus vilistlaskokku akadeemilises elus silma paistnud inimesi: füüsik [[Kristjan Haller]], põllumajandusteadlane [[Ülo Oll]], arstiteadlane [[Peeter Padrik (arst)|Peeter Padrik]].
Seltsi liikmemaks oli taasasutamisjärgsel ajal 35 krooni semestris. Ruumide korrashoiuks seati liikmete jaoks sisse kütte- ja koristusgraafik. Seltsi ruumides toimunud aktiivne tegevus koosnes mitmesuguste lauamängude mängimisest ja ettekannete kuulamisest. 1994. aasta suvepäevadel aset leidnud mõttetalgutel arutleti koos vilistlastega Liivika üldpõhimõtetega seonduvate teemade üle, nagu värvide kasutuselevõtt, segaseltsiks ümberformeerimine ja ruumides alkoholi tarvitamise lubamine. Siiski leiti, et tuleks jätkata seniste põhimõtetega. Uued ruumid kesklinnas Gildi 3–8 tõid nii rõõmu kui ka muret selles osas, kuidas kohendada rõske paksude kiviseinte ning päevinäinud olemisega korter hubaseks koduks. Siiski tähistab Gildi tänava korteri periood kõrgaega kaasvõitlejate sporditegevuses, mil korvpall konkureeris tõsiselt teiste seltsi tubaste tegemistega.
|