Vikipeedia

Edgar von Wahl: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Lixive (arutelu | kaastöö)
116 muudatust
PResümee puudub
61. rida:
 
===Linnavolinikuna Esimese maailmasõja eel ja ajal===
Õpetajaameti pidamise kõrval sisenes Wahl enne Esimese maailmasõja puhkemist ka poliitikasse. 1913 valiti ta Tallinna linnavolikogu liikmeks. Samal aastal sai temast volikogu vanade ehitusmälestiste kaitse komisjoni liige. Hoolimata õpetajaametist ei tegelenud Wahl linnavolikogus haridusküsimustega. Üldse oli ta volikogu istungitel küll aktiivne kohalkäija, ent sõna võttis vähe.<ref name="AA4" />
 
Pärast Esimese maailmasõja algust tabasid Vene impeeriumis elanud sakslasi repressioonid, mis ei jätnud täielikult puutumata ka Wahli. Näiteks suleti [[Tallinna aadliklubi]], mille liige Wahl oli olnud.<ref name="AA5" /> 1914. aasta sügisel sattus ta saksapäraste kohanimede ümbermuutmise propagandakampaania keskmesse. Linnavolinikuna osales ta Tallinna linna nime muutmise aruteludes, mis järgnesid linnapea [[Jaan Poska]] ettepanekule asendada saksakeelne Revel vanavene keelest pärineva Kolõvaniga (seejuures kasutati asja arutamisel ebaõiget nimekuju Kalõvan). Wahl leidis, et linna vanimad nimed olevat olnud hoopis Ledenets või Lindanisa. Ühtlasi tundis ta huvi, kui palju nime muutmine maksma võiks minna, mille peale olevat volikogus puhkenud "üleüldine naer". Nime muutmiseks vajalikud hääled saadi volikogus ka lõpuks kokku, ent muutmise endani ei jõutud.<ref name="must" />
 
Wahl valiti linnavolikokku ka 1917. aastal vahetult enne [[Veebruarirevolutsioon]]i toimunud valimistel. Uues volikogus sai temast tuletõrje-, rahvahariduse ja linna pandimaja asjade komisjonide liige, samuti jätkas ta ehitusmälestiste komisjoni liikmena. Ent 1917 augustis valiti juba uus volikogu ja sellega Wahli poliitiline tegevus ka lõppes.<ref name="AA6" />
71. rida:
{{tsitaat2|Relvatahtjate seast mäletan vaid üht – minu füüsika õpetajat hra Vahli. Mäletan teda vist selle meeleolu tõttu, mis võis kerkida noore õpilase hinges, kui tema õpetaja palub temalt relva.|Initsiaalidega N. Rg. endine Reaalkooli õpilane 1934. aastal<ref name="kaitsekodu" />}}
 
1919. aastal jagunes Peetri Reaalkool kaheks – eestikeelseks Tallinna Reaalkooliks ja saksakeelseks [[Tallinna Saksa Reaalkool]]iks. Wahl jätkas õpetajana viimases, kus ta andis matemaatika, füüsika, geograafia, kosmograafia ja joonestamise tunde.<ref name="karmo4" />{{ref|b|[b]}} Sageli käisid õpilased järeltöid tegemas tema Eha tänaval asunud kodus, mis oli kujundatud meremehestiilis ja sai seetõttu õpilaste seas hüüdnime "kajut".<ref name="AA7" /><ref name="karmo1" /> Õpilaste hulgas oli Wahl populaarne õpetaja, kes eriti pühendunult õpetas geograafiat, tõenäoliselt seetõttu, et oli palju reisinud. Samuti imponeeris õpilastele asjaolu, et Wahl oli kooli juures tegutsenud Inglise Klubi liige.<ref name="karmo2" /> Wahlil olevat ka kombeks olnud kirjalike tööde ajal näiliselt ükskõikselt ajalehte lugeda, ent läbi ajalehes oleva augu õpilasi jälgida, kandes paremaks nägemiseks topeltprille.<ref name="karmo1" />
 
Samas oli ta ka väga otsekohene, mistõttu võis teiste õpetajatega konflikti sattuda. Näiteks ei sallinud ta moodsat kunsti, mida väljendas varjamatult kooli kunstiõpetaja üleskutsel toimunud kunstinäituse külastusel.Seejuures olevat ta moodsat kunsti võrrelnud kommunismiga:
{{tsitaat2|Moodne! Õpetage poistele siis kommunismi! Selleski on midagi modernset!|Edgar von Wahli teadmata ajal ja kohas väidetavalt lausutud sõnad<ref name="karmo3" />}}
 
Wahl jäi pensionile 1920. aastate keskel, ent jätkas osakoormusega õpetamist veel kuni 1933. aastani. Pensionile jäämise järel pühendus ta oma hobidele, eriti juba Peterburi aegadest südameasjaks saanud tehiskeeltele.<ref name="AA8" /> Ta oli 1929–30 ka ajakirja [[Estländische Wochenschau]] toimetaja.<ref name="AA10" /> Umbes samal ajal süvenes ka tema huvi 16. sajandi prantsuse ennustaja [[Nostradamus]]e ja tema ennustuste vastu, millest ta rääkis pikemalt 1932. aasta suvel [[Uudisleht|Uudislehele]] antud intervjuus.<ref name="uudisleht" />
 
===Teise maailmasõja ajal===
92. rida:
 
===Elu lõpp ja surm===
1945. aasta veebruaris koostatud [[Sakslaste küüditamine (1945)|sakslaste küüditamisaktsiooni]] nimekirjas oli sarnaselt teisteleteiste veel Eestis elavate sakslastelesakslastega ka Wahli nimi. Augustis toimunud küüditamise käigus kuulus Wahl aga nende kümnekonna inimese hulka, keda välja ei saadetud või kelle asukohta kindlaks teha ei suudetud. Ehkki Wahli pääsemise põhjused ei ole täpselt teada, on teada, et mõnel juhul langetas küüditamist läbi viinud operatiivgrupi juht otsuse raskelt haigeid või invaliide mitte ära viia, otsuse tegemist võis seejuures mõjutada haigla töötajate arvamus. Seega päästis just vaimuhaiglas viibimine suure tõenäosusega Wahli juba teistkordseltteist korda.<ref name="AA13" />
 
Pärast küüditamisest pääsemist õnnestus Wahlil endiselt pidada kirjavahetust välismaiste kolleegidega. On võimalik, et Seewaldi arstid tunnustasid tema pühendumist filoloogiale, kui välismaailmaga suhtlemist võimaldasid.<ref name="AA13" />
129. rida:
Wahl abiellus 1894. aastal Peterburis Maria von Hübbenetiga (1871–1933), kes oli suurvürstinna Maria Pavlovna ihuarsti tütar. Neil oli viis last: Johann ehk Hans (1895–1968), Guido (1896–?), Ellen (sündinud ja surnud 1900), Anatol (1903–1972) ja Lydia Maria (1907–1989). Abielu lahutati 1913. aastal, mille järel jäid Johann, Guido ja Lydia Maria isa juurde elama. Anatol jäi Soome kolinud ema juurde, mõni aeg hiljem suundus sinna ka Lydia Maria. Wahli vanemad pojad olid Esimese maailmasõja alguseks kolinud Saksamaale ja teenisid sõjas Saksa armees. Guido viibis [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal lühikest aega Tallinnas puhkusel, aasta lõpupoole jäi ta aga sõjas kadunuks.<ref name="AA15" /> Teistel andmetel langes ta 1919. aastal [[Läti]]s [[Tukums]]i läheduses [[enamlased|enamlastega]] peetud lahingus.<ref name="künzli" /> Wahli vanima poja Johanni kaks poega – Volker (sündinud 1935) ja Asko (sündinud 1937) – elavad Saksamaal ja osalevad sealse [[Balti Rüütelkondade Liit|Balti Rüütelkondade Liidu]] tegevuses.<ref name="AA17" />
 
1914 abiellus Wahl teistkordselt, sel korral Agnes Riesenkampffiga. Agnes oli sarnaselt abikaasaleabikaasaga õpetaja, andes võimlemistunde erinevates Tallinna koolides.<ref name="AA16" /> 1917. aastal sündis neileneil tütar Veronika.<ref name="AA7" /> Wahli teine abielu kestis kuni 1941. aastani, kui Agnes [[NKVD]] poolt arreteeriti ja maha lasti.<ref name="AA11" />
 
===Harrastused===
Lisaks lingvistikale harrastas Edgar von Wahl [[purjetamine|avamerepurjetamist]]. 1895 sai temast [[Eestimaa Merejahtklubi|Keiserliku Eestimaa Merejahtklubi]] liige ja järgnevatel aastatel võttis ta selle tegevusest aktiivselt osa, kuuludes selle tehnilisse komiteesse ja olles klubi sekretär. Ta koostas 1913. aastal ka klubi 25. aastapäevale pühendatud aastaraamatu. 1922. aastal sai Wahlist klubi auliige. Talle kuulus aastate jooksul mitu laeva, millest ühe – Auli -nimelise [[ketš]]i{{ref|c|[c]}} – olevat ta ise konstrueerinud.<ref name="AA9" />
 
==Publikatsioone==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_von_Wahl"