Suurhertsogkond koosnes kahest eraldiseisvasteraldi osast. Selle tuumikala moodustas Stargardi härraskond koos pealinn [[Neustrelitz]]iga. See paiknes [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond|Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnast]] kagus ning piirnes [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] provintsi [[Pommeri]]ga põhjas ja [[Brandenburg]]iga läänes ja lõunas. Teise osa suurhertsogkonnast moodustas läänes asuv [[Ratzeburgi vürstkond]], mis piirnes [[Lauenburgi hertsogkonna]] (a-st 1876 Schleswig-Holsteini provintsi osa) ja [[vabalinn Lübeck]]i territooriumiga. Lisaks kuulusid suurhertsogiriiki endised [[Malta ordu]] Mirowi ja Nemerowi komtuurkonnad. Suuremad linnad pealinn Neustrelitzi kõrval olid [[Neubrandenburg]], [[Friedland]], [[Woldegk]], [[Stargard]], [[Fürstenberg]] ja [[Wesenberg]].
== Riigikord ==
23. rida:
== Järelmid ==
Mecklenburg-Strelitzi dünastia kustus just enne monarhia kaotamist seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] seotud arengutega. Sel ajal oli vaid kaks elusolevat tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog [[Adolf Friedrich VI (Mecklenburg)|Adolf Friedrich VI]] ja tema nõbu [[Carl Michael zu Mecklenburg|Carl Michael]], kes oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] teenistuses, olles suurvürstinna [[Jekaterina Mihhailovna Romanova|Jekaterina Mihhailovna]] poeg. Aastal 1914, enne sõjakuulutust Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma nõbunõo Carl Michael Strelitzi troonipärijaks. Olles Venemaal, ei võtnud Carl Michael siiski trooni üle, ja aastal 1918 kirjutas ta Mecklenburg-Schwerini suurhertsogile [[Friedrich Franz IV (Mecklenburg)|Friedrich Franz IV]]-le, kes tegutses Strelitzis regendina, märkides, et soovib loobuda õigustest päeidapärida Strelitzit, kuigi kiri jõudis Friedrich Franzini alles aastal 1919 pärast Saksa monarhiate lõppu, nii ei suudetud pärimisküsimust sel ajal lahendada.
