Jakob Ploompuu: erinevus redaktsioonide vahel

Täiendavalt käis Soomes Rahvaülikooli ja [[Helsingi Ülikool]]i suvekursustel. Omal käel õppis ära soome keele ja hiljem ka ungari keele. Nooruses töötas isatalus ja käis juhutöödel. Hiljem hakkas tegema esimesi katsetusi soomekeelsete näidendite tõlkimisega. 1898. aastast töötas Tallinnas ajalehes [[Eesti Postimees]] ja Tartus ajakirja [[Põllumees (ajakiri, 1895)|Põllumees]] ning 1899 ajalehe [[Postimees]] toimetuses. 1896–1916 andis välja almanahhi [[Rahva lehtLeht (ajakiri, 1896)|Rahva Leht]] (kokku 28 vihikut) ning 1904–391904–1939 mitmesuguseid kalendreid. 1900. aasta novembris avas omanimelise kirjastuse ja raamatupoe Tallinnas Nunne tänavas ja avas 1905. aastal selle juures laenuraamatukogu. Aastatel 1915–1920 andis välja pilkelehte [[Vana Meie Mats]] ning Töörahva Liidu häälekandjaid [[Paljas Tõde]] (1922-23) ja [[Tööliit]] (1923 ja 1926), kirjastas algupärast ja tõlkeilukirjandust, õpikuid, sõnaraamatuid, näidendeid ja eriti lastekirjandust, kokku oli kirjastanud üle 600 raamatu. Koostanud emakeeleõpikuid ja „Tarviliku Saksa-Eesti sõnaraamatu” (1902). Ploompuu oli ka viljakas tõlkija (peamiselt soome keelest) ja käsiraamatute autor. 1930. aastate lõpul sattus Ploompuu majandusraskustesse ja oli sunnitud oma ärilise tegevuse lõpetama. 1907. aastal võttis isalt üle Laane talu, kus tegutses põllumehena kuni oma elu lõpuni 1948. aastani<ref>[http://blog.erm.ee/?p=2809#_edn6 Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb - Kuu kiri nr 10 ehk 100 aastat tagasi oktoobris]</ref>.