Arutelu:Kvant: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
See diskreetsus on minu meelest kvandi kõige tähtsam omadus. Kes seda teab, see teab ja seda ilmselt ka vikipeediast ei otsi. Selle jaoks aga, kes täpselt ei tea või teab ähmaselt, kahtleb .. on taoline kuiv, põgus märkus -diskreetne- mu meelest küll õige aga siiski pelk ja liig napp. (Samuti nagu artiklis [[fakt]] on määratlus - '''tõik''' ja kõik .. edasi juba lihtsalt filosoofilised heietused:)
See kvantide kaupa toimiv mikromaailm oli 20. saj alguse füüsikas, Max Plancki töödes katsetulemusi (musta keha kiirgus) selgitades esile tõusnud nähtus või omadus..See oli pöördeline ja uskumatu. Ka Planck ise akadeemilise füüsikuna, teadlasena oli alguses oma avastust pidanud üksnes oletuseks valemites, abivahendiks, et lihtsalt kirjeldada katseandmeid, lepitada teooriat praktikaga, vaatluse, katsega, tegelikkuse, faktilisega. Ta ei uskunud, et mikromaailmas nii reaalselt ongi. Alles hiljem fotoefekti ja teiste katseliste kinnituste abil hakkas ilmnema, et kvant võib olla ja ongi tõepoolest midagi tegelikku. Seega kvantfenomen hargnes lahti ja sai kinnitust kui klassikalise mehaanika vaatepunktist muinasjutuline sisevaade mikromaailmas toimuvasse. Oma veidras olemises, ent samamoodi seaduspärases järjekindluses ilmnes, joonistus välja kvantfüüsika keskne tegelane, kvant. Kui aine, selle osakesed (elementaarosakesed, fermionid), mis igapäeva maailmas on kindlapiirilise kujuga
Tihti mõtleme kvantfüüsikast kui millestki väga ähmasest, tõenäosuslikust... unustades, et samal ajal osutab see nagu sõna '''kvant''' isegi hoopis millegile üliväga kindlapiirilisele, diskreetsele (kas on ka mõni eesti tüvega sõna, mida võiks samuti kasutada?) . [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 5. august 2017, kell 13:53 (EEST) |