Austria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
48. rida:
Esiajal oli Kesk-Euroopa suures osas asustatud keldi hõimudega, kes organiseerusid omavahel lõdvalt seotud pealikuvõimuga valdusteks. 1. sajandil p Kr vallutasid roomlased keldi kuningriigi Noricumi ja muutsid selle oma impeeriumi provintsiks. Praeguses Ida-Austrias asuv Petronell-Carnuntum oli umbes 400 aasta vältel tähtis sõjaväelaager ja Ülem-Pannoonia provintsi keskus. Hiilgeaegadel võis seal elada kuni 50 000 inimest<ref name="GyluX" />
 
Pärast Rooma riigi langemist asustati Austria alad baieri, slaavi ja avaari hõimude poolt<ref name="3WdEU" />. 788. aastal vallutas piirkonna Karl Suur, kes liitis selle Ida-Frangi riigiga. Järgnesid kolonisatsioon ja ristiusustamine. Tänapäeva Austria tuumikalad, tollal tuntud kui Marchia orientalis, läänistati 976. aastal krahv Leopold Babenbergile<ref name="6EBtz" />. Esimene kirjalik allikas, mis sisaldab nimetust Austria/Ostarrichi, viitabki Babenbergide valdustele. 1156. aastal antud ''Privilegium Minus'''ega muudeti Austria hertsogkonnaks. 1192. aastal omandasid Babenbergid ka SteiermarkiSteiermargi. Nende meesliin lakkas hertsog Friedrich II surmaga aastal 1246<ref name="3j2rn" />. Lühikeseks ajaks haaras pärijata jäänud Austria, SteiermarkiSteiermargi ja Kärtneri hertsogkondade üle kontrolli Böömi kuningas Ottokar II. 1278. aastal sai ta Dürnkruti lahingus lüüa Rudolf I Habsburgi vägedelt. Habsburgidest sai Austria valitsev dünastia kuni Esimese maailmasõja lõpuni<ref name="CurAz" />.
 
===Keskaeg===
245. rida:
*toidukaubad
 
Austria tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 30,96%, [[Itaalia]] 8,17%, [[Šveits]] 4,99%, ja [[Ameerika Ühendriigid]] 3,99%-ga (2009).<ref name="cia" />
 
====Import====
256. rida:
*toidukaubad
 
Austria tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] 45,07%, [[Šveits]] 6,76%, [[Itaalia]] 6,66%, ja [[Holland]] 4,03%-ga (2009).<ref name="cia" />
 
===Tööjõud ja tööhõive===
316. rida:
=== Keeled ===
 
Austria riigikeel on saksa keel, mida räägib emakeelena või õpitud keelena 96% elanikkonnast. Saksa keel on kasutusel haridussüsteemis ja meedias, kuigi sõnavaras ja häälduses leidub erinevusi Saksamaal kõneldavast standardkeelest. Esineb arvukalt kohalikke dialekte, mille rääkijatel võib olla raskusi üksteisest arusaamisega. Võõrkeeltest on enim levinud inglise keele oskus, mida emakeelena räägib 0,7%, kuid õpitud keelena u 40% elanikkonnast<ref name="TXRxD" />. Kärtneri ja SteiermarkiSteiermargi liidumaal on ametlikuks vähemuskeeleks sloveenia keel, Burgendlandi liidumaal ungari keel. 2015. aasta seisuga räägib emakeelena türgi keelt 183 000, serbia keelt 177 000, inglise keelt 58 600, bosnia keelt 34 900, poola keelt 30 600, albaania keelt 28 200, tšehhi keelt 17 700, araabia keelt 17 600, rumeenia keelt 16 900, pärsia ja itaalia keelt kumbagi 10 700, prantsuse keelt 10 200 ja hispaania keelt 9980 inimest<ref name="YydJd" />.
 
Austria kodakondsuse taotlemisel naturalisatsiooni korras on nõutav saksa keele oskus B1 tasemel<ref name="wNHo9" />.