Soonkivim: erinevus redaktsioonide vahel

Nimetus "soonkivim" tuleb sellest, et vastavad kivimid tarduvad reeglina maapinnalähedastes soone- või plaadilaadsetes [[intrusioon]]ides. Sellised on näiteks [[daik]]id, [[sill]]id ja muud intrusioonid. "Maapinnalähedus" ei oma siiski kindlat tähendust. See võib ulatuda mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini. Tihti on soonkivimite struktuur [[Porfüüriline struktuur|porfüürilaadne]] ([[Kivimi põhimass|põhimass]] on [[Faneriitne struktuur|faneriitne]], erinevalt [[Afaniitne struktuur|afaniitse]] põhimassiga porfüürilistest kivimitest). Mõnikord on soonkivimid terasuuruselt peeneteraliste vulkaaniliste kivimite ning jämedateraliste süvakivimite vahepealsed. Näiteks [[gabro]] (süvakivim), [[diabaas]] (soonkivim) ning [[basalt]] (vulkaaniline kivim) on kõik sarnase keemilise ning [[Mineraal|mineraloogilise]] koostisega kivimid, kuid erinevad üksteisest peamiselt terasuuruse poolest (mis viitab tekkekeskkonnale ehk ([[magma]] jahtumiskiirusele).