Erinevus lehekülje "Aegna" redaktsioonide vahel

Lisatud 3076 baiti ,  2 aasta eest
Ajalooline informatsioon
(Ajalooline informatsioon)
 
==Loodus==
Aegna saarest on ligi 70% kaetud metsaga. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks. Aegnal asub [[rändrahn]]e ning seal pesitseb [[merikotkas]].
 
Taasiseseisvumise järel kuulutati kogu Aegna saar maastikukaitsealaks. Aegna maastikukaitseala keskus asub Külaniidu 12 asuvas loodusmajas, kust korraldatakse looduspäevi ja -matku.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Saarel asub [[Aegna saare maastikukaitseala|maastikukaitseala]]. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks.
 
==Infrastruktuur==
 
Alates [[2006]]. aasta suvest sõitis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel Piritalt Aegnale [[Eesti Mereakadeemia Merekool]]i õppelaev [[Juku (laev)|Juku]], esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail 2008-2009 väljus Juku [[Lindaliini AS]]i opereerimisel [[Patareisadam]]ast. [[2010]]. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks [[Kihnu Veeteed]] ning laev väljus [[Kalasadam]]ast.
 
[[Pilt:Lemmikneeme kivikülv.jpg|pisi|Lemmikneeme kivikülv]]
 
Aegna kai on Talneeme kaldal, kuid [[muul|lainemurdja]] puudumise tõttu sobib vaid lühiajaliseks peatumiseks.
Aegna saab [[elekter|elektrit]] 10 kV pingega merekaabelliini kaudu [[Viimsi poolsaar]]el asuvast [[alajaam]]ast. Sügisel 2011 asendati kogu saarel õhuliinid maakaabliga.
 
[[Pilt:Aegna-Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino, 1914, 1930. aastad.jpg|pisi|Aegna Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino]]
==Ajalugu==
Kõige vanemad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad 1297. aastast, mil Taani kuningas [[Erik Menved]] keelas Aegnal ja [[Naissaar|Naissaarel]] metsaraie. Aegna kohanime päritolu on seostatud eesti-rootsimurdelise sõnaga ''eik'' (hobune), sest saarel karjatati keskajal hobuseid. Aegna saar oli tõenäoliselt osa [[Viimsi vald|Viimsi]] küla kogukonnamaast.<ref name=":0" />
[[Pilt:Aegna kivilabürint.jpg|pisi|Aegna kivilabürint]]
 
Aegna saarelt ja teisel pool lahte asuvalt [[Hundipea|Hundipea nukilt]] on leitud kultuskivisid, mis teeb need kohad Põhja-Eestis eriliseks. Neid kahte paika seob ka sarnane nimi – Aegna saart kutsuti 13. sajandil Hundisaareks (''Wluesøø'') ning veel 1920. aastatelgi kasutati eestikeelses kirjanduses Aegnaga paralleelselt Wulfi kohanime.<ref name=":0" />
Saart on esmakordselt mainitud [[1297]]. aastal (''Wluesøø''). Inimasustusest (kaluritest) on teateid alates [[1460]]. aastast.
 
Aegna saarel oli keskajal püsiasustus, mille kohta pärineb andmeid 1577. aastast. 1681. aasta talumeeste loendi järgi oli saarel 10 talu. Aegnal oli tollel ajal eesti ja rootsi rahvastikuga püsiasustus. Kalapüük tõi kohalikele elanikele vähe tulu ning saare liivase pinnase tõttu oli seal võimalik kasvatada ainult heina, kuid sedagi pidi mandrilt juurde tooma.<ref name=":0" />
1736. aastal on esmamainitud [[Aegna kalmistu]].
 
Aegna saar läks koos mitme teise saarega 1689. aastal Tallinna alluvusest riigi haldusesse. Saare elu hakkas sellest ajast peale korraldama riigile kuuluv Viimsi mõis. 1726. aastal oli Aegnal 3 talu.<ref name=":0" /> 1736. aastal on esmamainitud [[Aegna kalmistu]].
[[20. sajand]]i alguses sunniti 5 talu elanikud sõjaväe eest taanduma. [[1911]] hakati Aegnale rajama kaitseehitisi, mis kuulusid [[Peeter Suure Merekindlus]]e juurde. Uuesti pidi kogu tsiviilelanikkond saarelt lahkuma 1923. aastal. Kaitseehitisi rajati ja täiustati kuni 1950. aastate I pooleni. Praegu on need varemetes.
 
19. sajandi viimasel veerandil hakkas elanike elujärg veidi paranema. Elanike põhiline tegevusala oli kala- ja hülgepüük, samuti kuulus iga talu juurde väike põllulapp. 20. sajandi alguses oli saarel 7 talu.<ref name=":0" />
Aegnale lubati tsiviilisikuid alates 1961. aastast ja laevaliikluse käivitumise järel muutus saar rahvarohkeks puhkepaigaks. Sõjaeelsete ehitiste kasutuselevõtu kõrval ehitasid ettevõtted Aegnale ka uusi puhkemaju.
 
Enne [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]] rajati Aegnale rannakaitsepatarei, mis oli osa [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindlusest]]. Selle betoonrajatise pikkuseks oli 200m ning selle mõlemas osas paiknesid soomustornid kahe 12-tollise kahuriga. Aegna rannapatarei hävitati 1918. aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt. Vabadussõja ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannakahurid taastada.<ref name=":0" />
 
Aegna saarele asutati 1922. aastal komandatuur. 1930. aasta juunis oli selle komandatuuri koosseisus 331 sõjaväelast, sõjaaegne koosseis oli plaanitud ligi kolm korda suurem. 1930. aastatel oli saarel üle 150 erinevas suuruses rajatise. Saarel asusid elumajad, kasarmu, ohvitseride kasiino, staap, elektrijõujaam, leivatehas, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Saarel tegutsesid erinevad seltsid, mitu orkestrit ning näite- ja spordiring.<ref name=":0" />
 
Eestist taganev [[Nõukogude armee]] hävitas 1941. aastal jällegi kõik rannakaitsekahurid, laskemoonalaod ja osa elumaju. Aegnale asus hiljemalt 1947. aastal [[Balti mere laevastik|Balti mere laevastikule]] allutatud õhutõrjeväeosa, kus teenis umbes 100 mereväelast. Kõik Nõukogude mereväega seotud isikud lahkusid saarel 1956. aastal ning nende asmele asusid piirivalvurid. Endisi sõjaväehooneid hakati andma kasutusse puhkemajadeks. 1964. aastal oli kokku 23 ettevõttel saarel puhkemaju ja suvilaid.<ref name=":0" />
 
Aegna saar allutati 1975. aastal Tallinna Mererajoonile. Tallinna ettevõtetevahelise puhkebaasi "Aegna" moodustamine tegi saarele pääsemise lihtsamaks.<ref name=":0" />
 
Aegna kai rekonstrueeriti põhjalikult 2006. aastal.<ref name=":0" />
 
==Saar kultuuriloos==
 
[[Valgevene]]s või [[Moskva]]s on trükitud fiktiivseid Aegna [[postmark]]e.
 
== Aegna saare tänavad ==
Aegnal asuvad [[Eerikneeme tee]], [[Kalavälja tee]], [[Karnapi tee]], [[Kurikneeme tee]], [[Külaniidu tee]] ja [[Tagamaa tee]].
 
==Galerii==
Aegna garnisoni söökla, 1914, 1930. aastad.JPG|Aegna garnisoni söökla
Aegna-Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium.jpg |pisi|Aegna Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium
Aegna-Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino, 1914, 1930. aastad.jpg|Aegna Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino
Aegna kalmistu, Kesklinna linnaosa, Aegna saar.jpg|Rist Aegna surnuaial
[[Pilt:Lemmikneeme kivikülv.jpg|pisi|Lemmikneeme kivikülv]]
[[Pilt:Aegna kivilabürint.jpg|pisi|Aegna kivilabürint]]
</gallery>
 
218

muudatust