Juhkentali: erinevus redaktsioonide vahel

==Ajalugu==▼

Härjapea jõe ääres, hilisema [[Tallinna Kaasani kirik|Kaasani kirik]]u juures asus juba keskajal Pleekmäe eeslinn, mida on kirjalikes allikates esimakordselt mainitud [[1536]]. aastal Bleke nime all. 1699. aasta allikates nimetati seda piirkonda Bleeksberg ja hiljem Bleichberg. Pleekmäe asulatuumik paiknes Härjapea jõe nõlvadel, tänapäeva [[Juhkentali tänav|Juhkentali]] ja [[Imanta tänav]]a vahel.▼

Asumi nimi tulenes raamatukaupmehe ja linnatrükkali [[Lorenz Jauch]]i poolt [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] äärde [[1655]]. aastal saadud maadele rajatud Jauchenthali suvemõisa nimest. Juhkentali asum kujunes välja 17. sajandil piirkonnas asunud [[Juhkentali linnamõis]]ast (''Joachimsthal''), mille mõisasüda asub tänapäeval Juhkentali tänav 58. Varasem asustus selles piirkonnas oli Tallinna eeslinn, [[Pleekmäe eeslinn|Pleekmäe]], millest on tänase päevani säilinud Juhkentali 11 asuv [[Härjapea vesiveski|Pleekmäe veskihoone]].▼

Juhkentali piirkonda läbis Härjapea jõgi, mis oli keskajal ja hiljemgi Tallinna tähtsaim vooluveekogu. Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke. Jõe veejõul käivitati juba 13.-14. sajandil vesiveskeid, enamik neist asus Juhkentalis. 13. sajandist tegutses Ülemiste mäe all, tänase [[Lastekodu tänav]]a ääres, kus Härjapea jõe veejõudu sai kasutada kõige soodsamalt, [[Ülemiste viljaveski]], mis kandis ka Kuningaveski nime ning kuulus [[Toompea linnus]]es asuvatele [[Liivimaa ordu]]võimudele. 13. sajandil tegutses praeguse Juhkentali 11 krundi kohal vesiveski, mis kandis [[Tiigiveski]] nime ja kuulus Mihkli nunnakloostrile. Vesiveskis jahvatati tsistertslaste Mihkli kloostri jaoks [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]] ja [[Nabala mõis]]atest toodud vilja. 1354. aastal ostis Tallinna raad selle veski kloostrilt ja andis möldritele rendile. [[1716]]. aastal rajati sinna vee jõul töötav [[saeveski]], mida kasutasid Tallinna sadamas asunud Admiraliteedi töökojad. [[1727]]. aastal rajati sinna ka eraldi veskirattaga [[jahuveski]] ja [[1828]]. aastal omandas vesiveski uuesti [[Tallinna raad]] ning seal töötas [[1843]]. aastani [[paberiveski]] ja seejärel 1886. aastani [[viljaveski]]. Hiljem kasutati hoonet laoruumina.▼

[[1715]]. aastal rajati tänapäeva Juhkentali tänava lõppu, endise Juhkentali suvemõisa kohale Mereväehospidal ning [[1730]]. aastal toodi Kalamaja ranna lähedal asunud Maaväehospidal nüüdse [[Ida-Tallinna keskhaigla]] alale. 1772. aastal rajati Juhkentali Maaväehospidali juurde [[Kolmainu kirik]], mis tegutses kuni 1894. aastani. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] esimesel poolel ehitati [[Tallinna Kaasani kirik|Kaasani Jumalaema Sündimise kirik]], kuna [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Peeter I]] korraldusel toodi Tallinnasse tuhandeid sõjaväelasi.▼

[[1772]]. aastal, pärast Venemaa keisririigi valitseva senati ukaasi, millega keelati surnute matmine kirikutesse ning nõuti kalmistute rajamist tihedamast hoonestusest vähemalt 640 meetri kaugusele, rajati peagi praeguse Siselinna kalmistu alale [[Aleksander Nevski kalmistu]]. 18. sajandil rajati [[Siselinna kalmistu]] lõunaosas tänaseks hävinud Muhameedi kalmistu. 18. sajandi lõpus rajati ka Vana Juudi kalmistu, mis asus praegusest [[Magasini tänav]]a hooldushaiglast põhja pool, selle asukohta tähistab Magasini tänava ääres 1967. aastal vanale Juudi kalmistu asukohale rajatud automajandit ümbritsevas müüris vanasse aknaorva müüritud hauakivi. Pinnavee taseme tõusu tõttu rajati juba 1911. aastal uus Juudi kalmistu [[Rahumägi|Rahumäele]].▼

[[19. sajand Eestis|19. sajandil]] arenes piirkonnas elamuehitus ja kujunes välja tänavavõrk, sh tänapäevaks kadunud [[Afrika tänav]] ja [[Drevingi tänav]] ehk [[Väike-Liiva tänav]], mis 1939. aastast kannab [[Keldrimäe tänav]]a nime. Seal oli [[Heeringa tänav]], mis 1948. aastal nimetati ümber [[Turu tänav (Tallinn)|Turu tänav]]aks, Suur-Arefjevi tänav, mis 1923. aastal nimetati Imanta tänavaks ja millega 1936. aastal liideti Väike-Juhkentali tänav. [[Israeli tänav]], mis 1954. aastal nimetati [[Turu põik|Turu põiguks]]. [[Suur-Juhkentali tänav]]liideti 1936. aastal Liivalaia tänavaga ning 1990. aastal ennistati varasem Juhkentali tänava nimi. Kadunud on Kaasani tänav, mis muudeti [[Liivalaia tänav|V. Kingissepa tänav]]a väljaehitamisel osaks V. Kingissepa tänavast. Kalmistu tänav nimetati 1955. aastal nimetati ümber [[Staadioni tänav]]aks. Kasarmu tänav nimetati 1959. aastal ümber [[Odra tänav (Tallinn)|Odra tänav]]aks. Vaestemaja ja 1908. aastast Lutre-Vaestekooli, 1923. aastast Luteri tänav nimetati 1939. aastal [[Lastekodu tänav]]aks. Väike-Arehna ehk Väike-Arevjevi tänav nimetati 1923. aastal [[Lennuki tänav]]aks ja 1925. aastal liideti Polgu ja Mardi tänavaga. Väike-Liiva tänav ja hiljem Liiva tänav nimetati 1959. aastal [[Ravi tänav]]aks. ▼

[[File:Chimney - Uelemiste katlamaja korsten 02 08 2011.jpg|pisi|Ülemiste katlamaja korsten]]▼

Liivalaia tänav, mis koosnes algselt kahest osast, s.o Liivalaia tänavast ([[Pärnu maantee]]lt [[Lembitu tänav]]ani) ja Suur-Juhkentali tänavast (mis suundus Lembitu tänava juurest ida poole) ja nimetati [[1944]]. aastal V. Kingissepa tänavaks. Tänava uue sihi seadmisel Tartu maanteele 1974. aastal hõlmas uus tänav ka senised Kaasani, Paberi, E. Aspe, Jõe ja Pronksi tänavad. Roosi tänav nimetati 1958. aastal ümber [[Toonela tee]]ks. Orehhovi tänav ja hiljem Väike-Juhkentali tänav liideti 1936. aastal [[Imanta tänav]]aga.▼

1970. aastail ehitati piirkonda [[Masina tänav]] 18 endise tselluloosivabriku kompleksiga haakuv [[Ülemiste katlamaja]], silikaattellistest suur tööstushoone on äärmuseni lihtne ja toimib ennekõike kütteseadmete „mahutina”. ▼

#!Arvestuslik jaanuari seisugarahvaarv<ref>[http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>▼