Redaktsioon: 3. august 2017, kell 22:40 redigeeri Kribiitik (arutelu \| kaastöö) 47 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. august 2017, kell 22:41 redigeeri eemalda Kribiitik (arutelu \| kaastöö) 47 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
44. rida: [[Teleskoop\|Teleskoobi]] abil avastas Uraani [[31. märts]]il [[1781]] Saksa päritolu Inglise [[amatöörastronoomia\|amatöörastronoom]] [[William Herschel]]. Ta nimetas uue planeedi kuningas [[George III]] auks '''Georgium Sidus'''eks ([[ladina keel]]es 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa [[astronoom]]i [[Johann Elert Bode]] pandud nimi Uraan. Planeet sai nime [[vanakreeka mütoloogia]] taevajumala [[Uranos]]e järgi. Uraanist sai esimene teleskoobi abil avastatud planeet. Uraani keemiline koostis on sarnane [[Neptuun\|~~Neptuuniga~~Neptuuni]], ~~erinedes~~omaga ning erineb selgelt suuremate gaasiliste planeetide – [[Jupiter]]i ja [[Saturn]]i – koostisest. Uraani [[atmosfäär]]i [[temperatuur]] on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 [[kelvin]]ini (−224 °C). Väga madala [[temperatuur]]i tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid – [[vesinik]] ja [[heelium]]. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad [[pilv]]ed, mis on moodustunud [[metaan]]ist, [[ammoniaak\|ammoniaagist]] ja [[vesi\|veest]]. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka [[süsivesinik]]ke.<ref name="Lunine1993" /> Uraani sisemus koosneb peamiselt [[kivim]]itest ja jääst.<ref name="Podolak1995" />

Uraan (planeet): erinevus redaktsioonide vahel