Uraan (planeet): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kribiitik (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kribiitik (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
42. rida:
Uraan kuulub [[hiidplaneet]]ide hulka. Raadiuse poolest on Uraan Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja massi poolest neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka [[paljas silm|palja silmaga]], ei märganud vana-aja vaatlejad seda planeedi hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu.<ref name="mira" />
 
[[Teleskoop|Teleskoobi]] abil avastas Uraani [[31. märts]]il [[1781]] Saksa päritolu Inglise [[amatöörastronoomia|amatöörastronoom]] [[William Herschel]]. Ta nimetas uue planeedi kuningas [[George III]] auks '''Georgium Sidus'''eks ([[ladina keel]]es 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa [[astronoom]]i [[Johann Elert Bode]] pandud nimi Uraan. Planeet sai oma nime [[vanakreeka mütoloogia]] taevajumala [[Uranos]]e järgi. Uraanist sai esimene teleskoobi abil avastatud planeet.
 
Uraani keemiline koostis on sarnane [[Neptuun|Neptuuniga]], erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide – [[Jupiter]]i ja [[Saturn]]i – koostisest. Uraani [[atmosfäär]]i [[temperatuur]] on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 [[kelvin]]ini (−224 °C). Väga madala [[temperatuur]]i tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid – [[vesinik]] ja [[heelium]]. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad [[pilv]]ed, mis on moodustunud [[metaan]]ist, [[ammoniaak|ammoniaagist]] ja [[vesi|veest]]. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka [[süsivesinik]]ke.<ref name="Lunine1993" />