Erinevus lehekülje "Eestimaa kubermang" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Eestimaa kubermangu [[pindala]] oli 17791,7 ruutversta (20246,7 ruutkilomeetrit) ehk 1853183 [[dessatiin]]i; sellest 16290,5 ruutversta oli mandriosa ja 1032,7 saared ning 468,5 ruutversta kubermangu koosseisusoleva Peipsi järve ala. [[Harju kreis]] (5043,3 ruutversta, sellest saared 53,4), [[Viru kreis]] (5629 ruutversta), [[Järva kreis]] (2522,9 ruutversta) ja [[Lääne kreis]] (4128 ruutversta, sellest saared 979,3).
 
Aastatel 1719–1727 kandsid kubermangusisesed haldusterritooriumid nimetust "[[provints]]" ja aastatel 1727–1742 nimetust "[[distrikt]]", 1742. aastast taas saksapäraselt nimetust "[[kreis]]", kuna ametlik asjaajamiskeel oli [[saksa keel]]. Kubermang oli jaotatud 4 kreisiks: Harju, Lääne, Järva ja Viru kreis.
 
1783. aastal keisrinna [[Katariina II]] [[ukaas]]iga moodustati Venemaa 1775. aasta uue [[asehalduskord|halduskorralduse]] järgi [[Tallinna asehaldurkond]] ja selles 5 kreisi. Asehalduskorra likvideerimisel 1796. aastal taastati kubermangu jaotus 4 kreisiks, mis säilis kuni keisririigi lagunemiseni<ref name="7oUen" />:
Politsei ja madalama astme kohtu ülesandeid täitis Eestimaa kubermangus kuni [[1888]]. aastani [[adrakohus]]. Adrakohtute kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: talumaade suuruse määramine atrade järgi ja põgenenud talupoegade tagasinõudmine, esialgu põgenenud [[pärisori|pärisorjadest]] [[talupoeg]]ade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule. Adrakohtusüsteemi loomisel jagati kubermangu kreisid [[adrakohturingkond]]adeks ehk Haagidistriktideks esialgu 1 maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas.
 
Eestimaa ja [[Liivimaa kubermang]]u aladel loodi kolm korravalitsust -: [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1803]]. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate ([[Tallinna sõjasadam|sõja-]] ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli [[Eestimaa sõjakuberneride loend#Tallinna sõjakuberner|Tallinna sõjakuberner]], kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem - politseimeister.
 
[[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. [[18. mai]]l [[1882]], aastal muudeti Korravalitsuse nimetust —Korravalitsus Tallinna Linna [[Politseivalitsus (Venemaa)#Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaal|Politseivalitsus]]eks.
{{vaata|Eestimaa kubermangu korrakaitse}}, ''[[Adrakohus]]''
 
=== Sadamad, teedevõrk ja side ===
;Sadamad
Kubermangus asusid laevatavadlaevatatavad lahed ja sadamad: [[Virtsu laht]] (''Вердерская бухта'') [[Virtsu sadam]]aga, (''Матуальвик''), [[Haapsalu laht]] [[Haapsalu sadam]]aga; Soome lahes [[Paldiski laht]] (''бухта Рогервик'') [[Paldiski sadam]]aga; [[Tallinna sadam]]; [[Hara laht]], [[Hara sadam]]aga, (''Монкевик''), [[kai]]ga [[Erra]]s, [[Käsmu]] [[Käsmu sadam|sadam]] (''Kasperwieck''), [[Kunda laht]] [[Kunda sadam]]aga, [[Mahu sadam]] (Kaupsaare sadam) ([[Kalvi mõis]]a (saksapäraselt ''Pöddes)'' juures), [[Toolse]] sadam ja Narvas Narva jõest lääne pool, mis kuulus Eestimaa kubermangu.
;Raudteed
19. sajandi lõpus täienes taristu 1870. aastal rajatud [[Balti raudtee|Balti Raudtee]]ga, mis ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga<ref name="dDKAP" />. [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|Kitsarööpmelise]] juurdeveoraudteed ([[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse)]], [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]] ja [[Paide–Tamsalu raudtee|Paide–Tamsalu]]) ühendasid kubermangusiseseid ja kubermangudevahelisi sihtpunkte.
 
Aastani [[1721]] kuulus Eesti Rootsi riiki, aastatel [[1704]]–[[1710]] [[Venemaa keisririik]] vallutas kõigepealt Tartu- ja Virumaa, [[1710]] ka ülejäänud osa Riiast Tallinnani ja Kuressaare. Pärast [[Põhjasõda]] alustasid uuesti tegevust [[Tallinna Toomkool]] ja [[Tallinna Gümnaasium]]. Esialgu jäid kehtima endised Rootsi riigi haridusasutuste tegevust korraldavad seadused [[triviaalkool]]ide ([[Linnakool (1428–1805)|Linnakool]]) ja [[gümnaasium]]ite ning [[talurahvakool]]ide kohta.
19. sajandi alguses olid kubermangus: kubermangugümnaasium Tallinnas ([[Gustav Adolfi Gümnaasium]]); 5 saksakeelset kreisikooli ([[Tallinna kreiskool|Tallinnas]], [[Paldiski kreiskool|Paldiskis]], [[Rakvere kreiskool|Rakveres]], [[Paide kreiskool|Paides]] ja [[Haapsalu kreiskool|Haapsalus]]); 1 venekeelne kreiskool [[Tallinna vene kreiskool|Tallinnas]] (likvideeriti 1830. aastal); 1 käsitöökool; 5 [[elementaarkool]]i poisslastele (3 Tallinnas, 1 Rakveres ja 1 Lihulas); 2 elementaarkooli tütarlastele (2 Tallinnas, 1 Paides ja 1 Haapsalus), pühapäevakool Tallinnas ning [[Tallinna Toomkool|Eestimaa Rüütli- ja Toomkool]].
[[19. sajand]]i algul rajati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] Rahvahariduse ministeerium. Õpperingkondi asutati 4. [[Tartu ülikooli õpperingkond]]a kuulusid Eestimaa, [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ja [[Kuramaa kubermang]]. Iga õpperingkonna eesotsas oli kuraator ning kubermangudes kohapeal [[kubermang]]u koolidirektor ja [[kreis]]ides koolide inspektor. Eestis kehtis ülevenemaalisest õppekorraldusest erinev kord. Asutati [[kihelkonnakool]]id (elementaarkool), selle lõpetamine andis õiguse astuda [[kreiskool]]i ja seejärel [[kubermangugümnaasium]]isse<ref name="gDi1t" />.
Kolmeklassilised [[Linnakool 1873–1913|linnakool]]id [[maakonnalinn]]ades: Tallinna ja Kuressaare piirkonna [[rahvakool]]id (''Народные училища''); Tallinna raudtee tehnikakool (''Ревельское Техническое Железно-Дорожное училище'').<ref name="CXfbQ" />
 
Pedagoogikaõppeasutused: aastatel 1837–1854, [[Ataste õpetajate seminar]] [[Järvamaa]]l [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]]; aastatel 1844–1863, [[Jädivere õpetajate seminar]] Läänemaal [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]]; aastatel 1854–1887, [[Kuuda õpetajate seminar]] [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Vigala vald|Vigala vallas]].
 
;Ajakirjandusväljaanded
*[[Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik]], 1890–1907 [http://gatchina3000.ru/big/119/119758_brockhaus-efron.htm Эстляндская губерния]
===Ajakirjandus===
*[[Eestimaa Kubermangu Teataja]] (1853–1917) [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=253 Digitaalseltdigiteeritud] (saksa ja vene keeles);
*[[Maa Walla Kuulutaja]] (Tallinn: 1858–1889) [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=158 Digitaalseltdigiteeritud];
*[[Ristirahwa Pühhapäewaleht]] (Tallinn: 1875–1919) [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=67 Digitaalseltdigiteeritud];
*[[Tallinna Sõber]] (Tallinn : 1879–1895) [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=83 Digitaalseltdigiteeritud];
*[[Eesti Postimees]] (Tallinn: 1894–1905) [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=107&byea=1894 Digitaalseltdigiteeritud];
*[[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] (Tallinn: 1905–1940) [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4 Digitaalseltdigiteeritud];
*[[Tallinna Teataja]] (Tallinn : 1910–1922) [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=13 Digitaalseltdigiteeritud].
 
== Vaata ka ==
112 160

muudatust