Erinevus lehekülje "Mõigu" redaktsioonide vahel

Lisatud 1922 baiti ,  3 aasta eest
Ajalooline informatsioon
(Informatsioon elanikkonna kohta)
(Ajalooline informatsioon)
'''Mõigu''' on asum [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Ülemiste]] ja [[Ülemistejärve]] asumite ning Rae vallaga. Mõigu asumi pindala on 0,7km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
 
Mõigu asumi territooriumile jäävad [[Pühamäe järv]] ja osa [[Vaskjala–Ülemiste kanal|Vaskjala-Ülemiste kanalist]]. Mõigus asub [[Mõigu kalmistu]].
Praeguse Mõigu asumi ala liideti Tallinnaga [[1958]]. aastal. Siinsed tänavad on saanud oma elektriga seotud nimed seetõttu, et Mõigus asus Eesti Elektrivõrkude Ehitus.<ref>Tallinna temaatiline taskuentsüklopeedia : illustreeritud ülevaade Tallinna 84 asumist. Tallinn, 2016, lk. 110</ref>
 
== Ajalugu ==
Mõigus asus nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1950–1951 likvideeritud [[Mõigu kalmistu]].
Mõigu küla märgiti ära [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatus]], mis koostati 1219. aastal. Tolleaegne küla asus Tallinna piiridest veidi väljaspool, praeguse [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] koha peal. See küla oli keskajal [[Toompea]] piimamõisaks ning kuulus alates 1652. aastast [[Tallinna toomkirik|Tallinna toomkirikule]]. Mõigu piirkonda rajati aastatel 1669-1683 [[Mõigu mõis]], mis hiljem vahetas asukohta. See mõis kuulus kuni 19. sajandi lõpuni [[Jaani seek|Jaani seegile]] ja Tallinna toomhospidalile.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Mõigu piirkonda loodi 1774. aastal [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Tallinna toomkiriku saksa koguduse]] kalmistu. See matmispaik oli tuntud rohkete barokk- ja klassitsistlikus stiilis kabelite poolest. Kalmistu piirkonnas toimusid 1941. aastal lahingud Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Kalmistu suleti 1951. aastal.<ref name=":0" />
 
[[Tartu maantee]] ja [[Vana-Tartu maantee]] hargnemise koha lähedal asus piirkond, mida nimetati Pühamäeks. Vanimad andmed selle koha kohta pärinevad 1686. aastast. Pühamäel asus arvatavasti kunagi hiis.<ref name=":0" />
 
Tartu maanteelt kalmistu poole suunduva tee ääres asus Pühapäeva kõrts, mida mainti kirjalikes allikates esmalt 1689. aastal. Seda kõrtsi nimetati 1937. aastal Pühapao kõrtsiks.
 
Endise Pühapao oja asemele rajati 1928. aastal juurdevoolukanal, mis on ühenduses [[Pirita jõgi|Pirita jõega]] ([[Vaskjala–Ülemiste kanal|Vaskjala-Ülemiste kanal]]). Liigniiskuse kogumiseks on kanali lähedusse kaevatud veekogumisbasseine.<ref name=":0" />
 
Praeguse Mõigu asumi ala liideti Tallinnaga [[1958]]. aastal. SiinsedPaljud tänavadasumi tänavanimed on saanud oma elektriga seotud nimed seetõttuelektriga, etsest Mõigus asus Eesti Elektrivõrkude Ehitus.<ref>Tallinna temaatiline taskuentsüklopeedia : illustreeritud ülevaade Tallinna 84 asumist. Tallinn, 2016, lk. 110</ref> Osa Mõigu asunduse endistest aladest kuulub praegu [[Peetri (Rae)|Peetri aleviku]] koosseisu.<ref name=":0" />
 
== Elanikkond ==
218

muudatust