Erinevus lehekülje "Aleksander (Paulus)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
[[Pilt:Eesti AÕK metropoliit Aleksander, SM F 4116-26 F.jpg|pisi|Metropoliit Aleksander. Foto [[Parikas]], Tallinn (enne 1940).]]
[[Pilt:Viljandi, Vabadussõjas langenud sõjaväelaste mälestussamba avamine, ERM Fk 2839-26.jpg|pisi|Metropoliit Aleksander Vabadussõjas langenud sõjaväelaste mälestussamba avamisel Viljandis, (1926)]]
 
'''Aleksander''' (kodanikunimega '''Aleksander Paulus'''; [[14. veebruar]] ([[vkj]] 2. veebruar) [[1872]] Hauamäe talu, [[Oriküla]], [[Uue-Vändra vald (Vändra kihelkond)|Uue-Vändra vald]], [[Pärnumaa]] – [[19. oktoober]] [[1953]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[õigeusk|õigeusu]] vaimulik, alates [[1920]]. aastast [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[eestseisja]]. Aastatel 1920–1923 kandis ta Tallinna ja Eesti peapiiskopi, alates 1923. aastast [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi]] tiitlit.
[[Pilt:Metropoliitaleksander.JPG|pisi|AleksanderMetropoliit PauluseAleksandri haud Stockholmi Metsakalmistul]]
Aleksander Paulus sündis [[Pärnumaa]]l [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] [[Uue-Vändra vald (Vändra kihelkond)|Uue-Vändra vallas]] [[Oriküla]]s Hauamäe talus talupidaja pojana. Õppis Uue-Vändra vallakoolis, seejärel Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning aastatel 1884–1894 [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris]]. Seejärel oli [[kösterkooliõpetaja]] Leesil (1894–1897), Kolga-Jaanis (1897–1900), Viljandis (1900–1901). 26. augustil 1901. aastal pühitseti ta [[diakon]]iks ning 29. augustil [[preester|preestriks]] [[Hiiu-Kõrgessaare Kristuse Sündimise koguduskirik]]eus juuresHiiumaal. 1903. aastal asus preestriks [[Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus|Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudusse]]. Aastatel 1908–1916 teenis ta preestrina [[Laiuse Jumalaema Sündimise kogudus]]es ning peale seda [[Pärnu Issandamuutmise kogudus]]es.
 
[[1920]]. aastal valiti Paulus Tallinna ja kogu Eesti peapiiskopiks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisjaks. Ta [[Vaimulikku ametisse pühitsemise sakrament|pühitseti ametisse]] [[5. detsember|5. detsembril]] [[Aleksander Nevski katedraal]]is Tallinnas. Juulis [[1923]], pärast lahkulöömist [[Vene Õigeusu Kirik]]ust, nimetas [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]] [[Meletios IV]] ta autonoomse Eesti kiriku esimeseks metropoliidiks. Ta oli [[IV Riigikogu]] liige [[Eesti Rahvaerakond|Rahvaerakonnast]] (1929–1931), [[Rahvuskogu]] II koja (1937) ja [[I Riiginõukogu]] liige Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajana.
 
[[1944]]. aastal [[Suur põgenemine|põgenes]] metropoliit Aleksander [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonokupatsiooni]] eest [[Kolmas Riik|Saksamaale]] ja siirdus sealt [[1947]]. aastal [[Rootsi]], jätkates EAÕK juhtimist [[pagulus]]es. Metropoliidi residentsiks sai EAÕK [[Stockholmi Püha Nikolai kirik]]. Aleksander suri [[Stockholm]]is ja on maetud metallkirstus (arvestades tulevast ümbermatmist Eestisse) [[Stockholmi Metsakalmistu]] [[õigeusk]]like alale.
 
== Kirjandus ==