Mammut: erinevus redaktsioonide vahel

Mammutid surid välja [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] lõpus, üldiselt 10 000 aastat tagasi. Osalt põhjustas seda sobivate elupaikade kadu, osalt inimeste [[jahipidamine]]. Mammutite väljasuremise põhjused ei ole veel piisavalt hästi selgitatud. Umbes samal ajal suri välja ka ülejäänud [[megafauna]].{{lisa viide}} Siberis elas mammuteid kuniveel umbes 6000 aastat tagasi<ref name="Muuli">Kalle Muuli [http://www.postimees.ee/1832263/euroopa-viimane-mammut-tapeti-eestis Euroopa viimane mammut tapeti Eestis] Postimees, 16. oktoober 2000</ref>. Maailma viimane mammutipopulatsioon elas oletatavasti [[Wrangeli saar]]el, kust leitud jäänused dateeriti radiosüsiniku abil 3800-aastasteks.<ref name="Lõugas" />

Kogu perioodi jooksul pärast mammutite väljasuremist kuni keskajani oli mammutiluid aeg-ajalt leitud ja neid oli võimalik näha. Kõige levinumad mammutiluud olid hambad. Oma suurte mõõtmetega äratasid nad tähelepanu. Keskajal omistati neid hambaid üldiselt surnud hiiglastele, näiteks [[trollid]]ele. [[Valencia]]s näidati mammuti hammast osana püha [[Christophoros]]e säilmetest ja veel [[1789]]. aastal kandsid püha [[Vincentius]]e [[kanoonik]]ud oma [[protsessioon]]idel mammuti [[reieluu]]d, väites selle olevat püha Vincentiuse käeluu.

Üksikasjalikumalt sai mammuti anatoomiaga tutvuda pärast seda, kui [[1799]]. aastal leidsid [[evengid]] [[Leena]] suudme lähedalt terve mammuti laiba, mille kevadveed olid [[igikelts]]ast välja uhtunud ja mis oli suurepäraselt säilinud koos [[liha]], [[nahk|naha]] ja karvadega. Alles 7seitse aastat hiljem, [[1806]]. aastal jõudis sinna [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] saadetud teadlane Adams, kellel õnnestus endale saada selle mammuti peaaegu täielik luustik koos [[ligament]]idega, osa nahka, osa siseelundeid, üks [[silm]] ja 12 kg karvu. Kõik ülejäänu olid hundid, karud ja koerad ära söönud.

On oletatud, et igikeltsas võib mammuti [[DNA]] olla säilinud ja et tulevikus saab [[geenitehnoloogia]] abil mammuti taastada. Pakutud on mammutite [[kloonimine|kloonimist]], kus emane elevant kannaks ilmale kloonitud mammutibeebi. Esialgu on teadus veel sellest veel kaugel.

Eestist on mammuteidmammutite säilmeid leitud peamiselt Kagu-Eestist ja Tallinna kandist, üksikuid leide on Pärnu ja Viljandi kandist ning Virumaalt. Suur osa Eesti leide on avastatud liiva või kruusa võtmisel või muudel kaevetöödel, luid on leitud ka maapinnalt või veega välja uhutud. Sisuliselt pärinevad kõik Eesti mammutileiud ikkagi [[mandriliustik]]u setetest, mistõttu nende algne asukoht on teadmata.<ref name="Lõugas" /> Näiteks [[Kunda kultuur|Kunda Lammasmäe]] umbes 10 000 aasta vanusest asulast leitud [[võhk]] on märgatavalt vanem<ref name="Muuli" />. Kokku on mammutiluid ja -hambaid Eestist teada umbes kolmkümmend, neist kolmveerand on vanemad kui 40 000–50 000 aastat.<ref>Lembi Lõugas [http://www.eestiloodus.ee/artikkel139_135.html Karvasest mammutist ameerika naaritsani ehk Eesti loomastiku arengulugu] Eesti Loodus 9/2002</ref>

2008. aastal dateeriti [[Puurmani]] lähedalt leitud kaks mammuti purihammast [[radiosüsinik]]u meetodil maksimaalselt 10-15 000–15 000 aasta vanusteks, seega võis Eesti olla Euroopas üks viimaseid paiku, kus mammuteid leidus.<ref name="Lõugas">Lembi Lõugas [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/lembi.html Mammutid Eestis] Eesti Loodus, 1/2008</ref>

Mammuti rekonstruktsiooni saab Eestis näha [[Äksi]] lähistel [[Jääaja Keskus]]es<ref>Rein Sikk [http://epl.delfi.ee/news/eesti/linnas-tammub-ringi-mammut.d?id=63244538 Linnas tammub ringi mammut] EPL, 14. detsember 2011</ref>. TänapäevalEesti onpeamisi üksmammutiuurijaid Eestitänapäeval põhilisi mammutiuurijaidon [[Lembi Lõugas]].