Vanalinna asum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Ajalooline informatsioon |
||
11. rida:
Vanalinna asum moodustub kolmest suurest territooriumist. Asumi lääne osas asub 9 hektari suurune [[Toompea allasum|Toompea]] ning linnamüüriga ümbritsetud [[Tallinna all-linn|all-linn]] asub 30 hektari suurusel maa-alal. Mõlemad allasumid on ümbritsetud 79 hektari suuruse muldkindlustuste vööndiga, mis moodustab Vanalinna piiri. Enamik sellest muldkindlustuste vööndist on haljastuse all.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Suur osa Vanalinna asumist kuulub Tallinna vanalinna muinsuskaitsevööndisse, mis loodi 1966. aastal. 1997. aastal kanti vanalinn [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] nimistusse.<ref name=":0" />
Vanalinnas tegutseb Vanalinna Selts, mis asutati 2010. aastal.<ref name=":0" />
25. rida ⟶ 27. rida:
Esialgu kasutati Vanalinna kindlustamiseks puit- ja muldkindlustusi. Aastatel 1310-1320 liideti linnamüüriga [[Mihkli klooster]], aastatel 1340-1355 ühendati müüriga [[Oleviste kirik|Oleviste kiriku]] ümbrus ning [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kiriku]] ja [[Katariina klooster|Katariina kloostri]] vaheline ala. 14. sajandil linna hoonestusala laienes ning sellel ajajärgul ehitati juurde 1,6km linnamüüri. Samal sajandil sai [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] linna peaväljakuks ning [[Pikk tänav|Pikast tänavast]] sai peatänav. 14. sajandi lõpus keelati puithoonete ehitamine, sest kardeti tulekahju.<ref name=":0" />
=== 15. sajand-18. sajand ===
15. sajandi esimesel poolel uuenes väga suur osa vanalinna hoonestusest. 15.-16. sajanditel kujunes Tallinna vanalinn jõukaks kaubalinnaks. Keskajal oli all-linnas 325 krunti ja 5000 elanikku ning Toompeal 45 krunti ja 1000 elanikku. 1532. aastal rajati [[Kiek in de Kök|Kiek in de Köki]] ette 15-16 meetri kõrgune vallehitis. Tollel ajal algas linna kindlustamine uusaegsete kaitseehitistega. 1538. aastal rajati [[Karja värav|Karjavärava]] ette Karja vallivärav, mille kindlustamiseks ehitati [[Luhrenburgi suurtükitorn]].<ref name=":0" />
Pärast [[Vene-Liivi sõda]] ehitati vanalinnas vähe, tolle perioodi olulisemad rajatised olid [[Riigisaalihoone]], [[Mustpeade maja|Mustpeade vennaskonna maja]] ning vaekoda. Aastatel 1671-1710 rajati võimas muldkindlustusvöönd. Pärast 1684. aasta tulekahju toimus peamine elamuehitus Toompeal.<ref name=":0" />
Pärast [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]] vähenes vanalinna elanike arv tunduvalt, paljud hooned jäid aastakümneteks tühjalt seisma. 18. sajandi esimesel poolel kehtestatud kivimajade ehitamise keeld pidurdas vanalinna taastamist. 1732. aastal muudeti Mihkli klooster ümber [[Issanda Muutmise kirik|Issanda Muutmise kirikuks]]. 1792. aastal rajati Stenbocki maja.<ref name=":0" />
=== 19. sajand-21. sajand ===
19. sajandi esimese poole ehitised on ehitatud valdavalt klassitsistlikus stiilis. 1810. aastal sai kohustuslikuks tüüpfassaadide järgimine ehitamisel. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli valdav osa Tallinna poliitilisest, majandustlikust, religioossest jm elust koondunud vanalinna aladele.<ref name=":0" />
Venemaa lüüasaamine [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] tõi kaasa suuri muutusi ning Tallinna vanalinna tähtsus hakkas pärast seda järk-järgult langema. 19. sajandi teisel poolel kustutati Tallinn kindluste nimekirjast. Tollel perioodil ehitati hulgaliselt uusi hooneid, rajati uusi teid, turge jne. Muldkindlustuse välisservale rajati [[Mere puiestee]], [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]] ning [[Põhja puiestee]]. Osa muldkindlustustevööndist tasandati ning sinna asemele rajati uut haljastust [[Hirvepark|(Hirvepark]], [[Lindamägi]], [[Harjumägi]]). 1870. aastal sai linn raudteeühenduse.<ref name=":0" />
Nendesse vanalinna piirkondadesse, mis said [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamises]] kannatada, on ehitatud nii vanu stiile matkivaid kui ka stalinistlikus stiilis hooneid (näiteks [[Sõprus (kino)|kino Sõprus]], [[Kirjanike Maja|Kirjanike maja]] jm). [[Harju tänav|Harju tänava]] varemed jäid rahva soovil hoonestamata.<ref name=":0" />
Asumi piirid pandi Vanalinnas paika 1991. aastal ning need kehtestati 1993. aastal.<ref>[[Tallinna Linnaplaneerimise Amet]], [[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. "Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed". Tallinn 2013. Lk 17</ref>▼
2009. aastal toimus [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljaku]] täielik rekonstrueerimine ning avati [[Vabadussõja võidusammas]].<ref name=":0" />
▲Asumi piirid pandi paika 1991. aastal ning need kehtestati 1993. aastal.<ref>[[Tallinna Linnaplaneerimise Amet]], [[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. "Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed". Tallinn 2013. Lk 17</ref>
== Elanikkond ==
| |||