Vanalinna asum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Informatsioon elanikkonna kohta |
Resümee puudub |
||
7. rida:
}}
[[File:
'''Vanalinn''' on asum [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]], [[Kalamaja]], [[Sadama]], [[Südalinn|Südalinna]], [[Tõnismäe]] ja [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]] asumitega. Vanalinna asumi pindala on 1,1km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
Vanalinna asum moodustub kolmest suurest territooriumist. Asumi lääne osas asub 9 hektari suurune [[Toompea allasum|Toompea]] ning linnamüüriga ümbritsetud [[Tallinna all-linn|all-linn]] asub 30 hektari suurusel maa-alal. Mõlemad allasumid on ümbritsetud 79 hektari suuruse muldkindlustuste vööndiga, mis moodustab Vanalinna piiri. Enamik sellest muldkindlustuste vööndist on haljastuse all.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Vanalinnas tegutseb Vanalinna Selts, mis asutati 2010. aastal.<ref name=":0" />
==Ajalugu==
=== 13.sajand-14. sajand ===
Arvatavasti oli Toompea 12. sajandi lõpus eestlaste puitlinnus. Pärast seda, kui taanlased olid vallutanud 1219. aastal Tallinna, rajasid nad vana puitlinnuse koha peale uue (Taani linnus). Kivilinnus tekkis Toompeale pärast seda, kui [[Mõõgavendade ordu]] oli 1227. aastal vallutanud Tallinna.<ref name=":0" />
1229. aastal (teistel andmetel 1239.) saabusid Tallinnasse dominiiklased, kes lõid Toompeale kloostrihooned ([[Katariina klooster]]). [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsi]]<nowiki/>l asus algne raekoda hiljemalt 13. sajandi teisel poolel.<ref name=":0" />
[[Saksa ordu]] tagastas 1238. aastal [[Taani|Taanile]] Tallinna ja muud alad, mille Mõõgavendade ordu oli hõivanud. Toompeal valmis 1240. aastal paekivist kirik, mis kuulutati Neitsi Maarjale pühendatud toomkirikuks. [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kiriku]] ehitamist alustati 13. sajandil ning samal sajandil mainiti esmakordselt ka [[Oleviste kirik|Oleviste kirikut]]. 1249. aastal asusid [[Suur-Kloostri tänav|Suur-Kloostri]] ja [[Aia tänav (Tallinn)|Aia]] tänava kanti tsistertslased, kes rajasid sinna [[Mihkli klooster|Mihkli kloostri]].<ref name=":0" />
Esialgu kasutati Vanalinna kindlustamiseks puit- ja muldkindlustusi. Aastatel 1310-1320 liideti linnamüüriga [[Mihkli klooster]], aastatel 1340-1355 ühendati müüriga [[Oleviste kirik|Oleviste kiriku]] ümbrus ning [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kiriku]] ja [[Katariina klooster|Katariina kloostri]] vaheline ala. 14. sajandil linna hoonestusala laienes ning sellel ajajärgul ehitati juurde 1,6km linnamüüri. Samal sajandil sai [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] linna peaväljakuks ning [[Pikk tänav|Pikast tänavast]] sai peatänav. 14. sajandi lõpus keelati puithoonete ehitamine, sest kardeti tulekahju.<ref name=":0" />
15. sajand
15. sajandi esimesel poolel uuenes väga suur osa vanalinna hoonestusest.
Asumi piirid pandi paika 1991. aastal ning need kehtestati 1993. aastal.<ref>[[Tallinna Linnaplaneerimise Amet]], [[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. "Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed". Tallinn 2013. Lk 17</ref>
43. rida ⟶ 61. rida:
==Vanalinna asumi tänavad==
Vanalinna asumis asuvad tänavad: [[Kaarli puiestee]], [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänav]], [[Falgi tee]], [[Harju tänav]], [[Inseneri tänav]], [[Kanuti tänav]], [[Komandandi tee]], [[Mere puiestee]], [[Nunne tänav]], [[Põhja puiestee]], [[Pärnu maantee]], [[Rannamäe tee]], [[Suur-Karja tänav]], [[Suur-Kloostri tänav]], [[Suur-Rannavärav]], [[Suurtüki tänav]], [[Toompea tänav]], [[Toompuiestee]], [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]], [[Vabaduse väljak]], [[Valli tänav (Tallinn)|Valli tänav]], [[Vana-Viru tänav]], [[Viru tänav]], [[Viru väljak]], [[Väike-Karja tänav]], [[Väike-Rannavärav]], [[Wismari tänav]].
==Galerii==
<gallery>
Õhuvaade vanalinnale.jpg|Õhuvaade vanalinnale
EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Old Town 001.JPG|thumb|Vaade Kiek in de Kökist
</gallery>
==Vaata ka==
| |||