Vana-Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
P Disambiguated: Riigipäev → Riigipäev (Saksa-Rooma riik) |
||
25. rida:
Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent [[1420. aastad|1420. aastatel]] tekkis ühtne [[Liivimaa maapäev|maapäev]] (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes [[15. sajand]]i jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka [[maaisand]]ate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia).
Ametlikult oli Liivimaa [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ala, kuid [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] võim oli enamasti vaid formaalne. Suhted keisririigiga olid läbi keskaja kõikuvad ning need hakkasid tihenema [[15. sajand]]il. Vaieldamatult keisririigi osaks hakati Liivimaad lugema aga alles [[16. sajand]]i I poolel, pärast seda, kui loodi [[keiserlik kammerkohus]] ([[1495]]), mille poole pöördusid ka liivimaalased; kõigist Liivimaa piiskoppidest ([[1521]]) ja [[Liivi ordu maameister|Liivimaa ordumeistrist]] ([[1526]]) said [[riigivürst]]id ning liivimaalased hakkasid osalema [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäev]]ade töös.
==Halduskorraldus==
| |||