Erinevus lehekülje "Aleksandr Litvinenko" redaktsioonide vahel

P
parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
(→‎Meediakajastus: Guardian: 3-osaline telesari)
P (parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid)
| a2 = [[pilt:Flag of the United Kingdom.svg|20px]] [[Suurbritannia|Ühendkuningriik]] (2006–surmani)<br />[[pilt:Flag of Russia.svg|20px]] [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]]
| b1 = Teenistused
| b2 = [[MI6]]<ref name="guard" />, [[KGB]], [[FSB]]
| b2 = [[MI6]]<ref name="guard">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2013/feb/25/litvinenko-inquest-challenge-withholding-evidence |title=Litvinenko inquest: newspapers launch challenge over withholding of evidence |publisher=[[theguardian.com]] |date=25. veebruar 2013 |accessdate=27. jaanuar 2015 |first1=Luke |last1=Harding |website= }}</ref>, [[KGB]], [[FSB]]
| c1 =Surmapõhjus
| c2 = [[äge kiiritusmürgitus]]
'''Aleksandr Valterovitš Litvinenko''' ([[vene keel]]es Александр Вальтерович Литвиненко; [[30. august]] [[1962]] – [[23. november]] [[2006]]) oli [[Venemaa]] julgeolekuohvitser ning hilisem [[dissident]], pagulane ja [[MI6|Briti salateenistuse]] kaastöötaja<ref name="guard" />.
__TOC__
Litvinenko jõudis töötada [[KGB]]-s, sõjaväelises vastuluures ja [[FSB]]-s, kus spetsialiseerus [[terrorism]]i ja [[organiseeritud kuritegevus]]ega võitlemisele.<ref name="KMK?">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 235-236</ref>
 
[[1998]]. aasta novembris süüdistas Litvinenko koos eriteenistuse mitme teise ohvitseriga oma ülemusi [[Boriss Berezovski]] tapmise plaanis ja muudes pattudes.<ref name="KMK?" />
 
Järgmise aasta märtsis vahistati ta süüdistatuna ametivolituste ületamises, järgnes mitu kohtuasja, vahi all oli ta kaks korda. [[2000]]. aastal pages Litvinenko koos abikaasaga [[valepass]]i kasutades [[Suurbritannia]]sse, tema [[poliitiline varjupaik|poliitilise varjupaiga]] taotlus rahuldati<ref name="KMK?" />. [[2006]]. aasta oktoobris sai Litvinenko Suurbritannia kodakondsuse.
 
[[London]]is kirjutas ta kaks raamatut, milles süüdistas Venemaa julgeolekuteenistusi muu hulgas [[Elumajade plahvatused 1999|1999. aastal toimunud elumajaplahvatuste]] korraldamises. Neis plahvatustes hukkus umbes 300 inimest. Plahvatuste korraldamise eesmärk olevat olnud aidata võimule [[Vladimir Putin]]. FSB süüdistas plahvatuste korraldamises [[tšetšeenid|tšetšeeni]] terroriste ja ühtlasi sai FSB ettekäände [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] alustamiseks. Putini tõusu võimule nimetas Litvinenko FSB korraldatud [[riigipööre|riigipöördeks]]. FSB tegutsemisviisi põhielemendiks nimetas ta rahva hirmutamist.<ref name="KMK?" />
 
Litvinenko suri radioaktiivse [[poloonium]]i mürgituse tagajärjel. Haiglasse sattus ta [[1. november|1. novembril]] pärast seda, kui oli samal päeval kohtunud kahe endise KGB agendi [[Dmitri Kovtun]]i ja [[Andrei Lugovoi]]ga. Litvinenko organismis oli polooniumi surmavast annusest 10 korda rohkem. "''[[Times]]i''" andmetel maksab inimese tapmiseks vajalik polooniumikogus 10 miljonit [[USA dollar]]it.<ref name="KMK?" />
 
Enne oma surma süüdistas Litvinenko Vladimir Putinit [[Anna Politkovskaja]] mõrva sanktsioneerimises ja väitis, et [[Irina Hakamada]] hoiatas Politkovskajat ohu eest<ref>"Kes? Mis? Kus?name="vijYH" 2008, lk. 230, 236</ref>.
 
Surivoodil süüdistas Litvinenko Venemaa valitsusringkondi ka enese tapmise tellimises. Tema viimased sõnad olid: "Tõprad said mu kätte. Aga mitte kõiki ei õnnestu neil kätte saada." Need sõnad ütles ta enne teadvuse kaotamist oma sõbrale [[filmirežissöör]]ile [[Andrei Nekrassov]]ile.<ref name="KMK?" />
 
Briti prokurörid on Litvinenko mõrvas kahtlustatavaks kuulutanud Andrei Lugovoi, kelle väljaandmise palve Venemaale [[2007]]. aasta kevadel jahendas Suurbritannia ja Venemaa suhteid. Venemaa võimude sõnul ei luba [[Venemaa põhiseadus]] Venemaa kodanike väljaandmist välisriikidele. Pärast Moskva keeldumist saatis London maalt välja 4 [[diplomaat]]i, süüdistades neid [[spionaaž]]is. Vastukäiguna saatis ka Moskva Venemaalt välja 4 Suurbritannia diplomaati.<ref name="KMK?" />
 
Endine KGB ohvitser ja samuti Suurbritanniasse põgenenud [[Oleg Gordijevski]] kommenteeris Litvinenko surma nii: "Ta võitles Venemaa kurjade jõudude vastu, KGB vastu, võimude vastu, mis tallavad jalge alla Venemaa demokraatia ja liberaalsed vabadused. Temast sai nende Venemaa jõudude kättemaksu ja pahatahtlikkuse ohver."<ref name="KMK?" />
 
2007. aasta sügisel valiti Andrei Lugovoi [[Vladimir Žirinovski]] juhitava [[Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei|Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei]] nimekirjas 3. numbrina Venemaa [[Riigiduuma]]sse.<ref name="KMK?" />
 
Andrei Nekrassov tegi Litvinenkost [[film]]i "Minu sõber Saša. Ühe mõrva lugu". Eestis linastus see film 2007. aasta juulis [[Pärnu]]s toimunud filmifestivalil, mille peakülaliseks Nekrassov oli.<ref>"Kes? Mis? Kus?name="X6qYn" 2008, lk. 345</ref>
 
21. jaanuaril 2016 jõudis Londoni kohtu uurimine järeldusele, et on võimalik, et Litvinenko mõrvamisele andis nõusoleku president Putin, omavahelise vastuseisu ("antagonism") tõttu.<ref>{{Cite web|urlname=http://www.bbc.com/news/uk-35370819"MQTui" |title=President Putin 'probably' approved Litvinenko murder |publisher=[[BBC News Online]] |date=21. jaanuar 2016 |accessdate=21. jaanuaril 2016 |language=inglise }}</ref><ref>{{Cite web|urlname=http://www.nytimes.com/2016/01/22/world/europe/alexander-litvinenko-poisoning-inquiry-britain.html?_r=0"qq86e" |title=Putin ‘Probably Approved’ Litvinenko Poisoning, British Inquiry Says |publisher=[[The New York Times]] |date=21. jaanuar 2016 |accessdate=21. jaanuaril 2016 |first1=Alan |last1=Cowell |language=inglise }}</ref>
 
==Teosed==
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
| b2 = [[MI6]]<ref name="guard">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2013/feb/25/litvinenko-inquest-challenge-withholding-evidence |title=Litvinenko inquest: newspapers launch challenge over withholding of evidence |publisher=[[theguardian.com]] |date=25. veebruar 2013 |accessdate=27. jaanuar 2015 |first1=Luke |last1=Harding |website= }}</ref>, [[KGB]], [[FSB]]
<ref name="KMK?">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 235–236</ref>
<ref name="vijYH">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 230, 236</ref>
<ref name="X6qYn">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 345</ref>
<ref name="MQTui">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/uk-35370819 |title=President Putin 'probably' approved Litvinenko murder |publisher=[[BBC News Online]] |date=21. jaanuar 2016 |accessdate=21. jaanuaril 2016 |language=inglise}}</ref>
<ref name="qq86e">{{Cite web|url=http://www.nytimes.com/2016/01/22/world/europe/alexander-litvinenko-poisoning-inquiry-britain.html?_r=0 |title=Putin ‘Probably Approved’ Litvinenko Poisoning, British Inquiry Says |publisher=[[The New York Times]] |date=21. jaanuar 2016 |accessdate=21. jaanuaril 2016 |first1=Alan |last1=Cowell |language=inglise}}</ref>
}}
 
==Välislingid==
75 737

muudatust