Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 106 baiti ,  2 aasta eest
P
Korrastasin skripti abil viiteid
 
==Elulugu ==
Weyl sündis kõrge pangaametniku perekonnas [[Hamburg]]i lähedal Elmshorni väikelinnas. Aastal [[1904]] astus ta [[Göttingeni ülikool]]i, kus temast sai [[David Hilbert]]i õpilane. [[1908]]. aastal kaitses ta [[doktorikraad]]i väitekirjaga "Singuläre Integralgleichungen mit besonder Berücksichtigung des Fourierschen Integraltheorems" (juhendaja David Hilbert).<ref name="gro" /> Seejärel jäi ta viieks aastaks ülikooli õppejõuna tööle. [[1913]]. aastal kaitses ta habilatsioonitöö "Über gewöhnliche Differentialgleicklungen mit Singularitäten und die zugehörigen Entwicklungen willkürlicher Funktionen"<ref name="gro" />. Aastatel 1913–[[1930]] töötas ta professorina [[ETH Zürich]]is, kus üks tema kolleege oli [[Albert Einstein]], kes parasjagu töötas [[üldrelatiivsusteooria]] kallal.<ref name="gro" /> Weylist, kes oli tõsiselt huvitatud füüsikalistest probleemidest, sai üks esimesi Einsteini üldrelatiivsusteooria toetajaid. Ta luges kursust sellel teemal ja mõtiskles selle edasise arendamise võimaluste üle. Need mõtted pani ta kirja oma [[1918]]. aastal laineid löönud raamatus "Raum, Zeit, Materie" ('Ruum, aeg ja mateeria'<ref> H.name="gddcH" Weyl. 1918. ''Raum, Zeit, Materie – Vorlesungen über Allgemeine Relativitätstheorie'', 8. Auflage, Springer 1993 (zuerst 1918, 5. Auflage 1922) </ref>). Albert Einstein andis raamatule väga kõrge hinnangu. Kirjas Weylile 8. märtsil 1918 nimetas ta raamatut "sümfooniliseks šedöövriks"<ref name="paul" />.
 
Aastatel [[1913]]–[[1923]] avaldas ta viis raamatut ja 40 artiklit mitmesugustel aktuaalsetel matemaatika ja füüsika teemadel, sealhulgas [[topoloogia]], [[arvuteooria]], [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]], [[diferentsiaalvõrrand]]ite ja [[diferentsiaalgeomeetria]] alal, samuti [[elektromagnetlained|elektromagnetlainete]] levimise, üldrelatiivsusteooria, [[statistiline füüsika |statistilise füüsika]], [[matemaatikafilosoofia]] ja [[teadusfilosoofia]] teemal. Weyl osales paljudes aruteludes [[kvantmehaanika]] aluste arengu küsimustes, kus see on kajastatud tema teoses "Gruppentheorie und Quantenmechanik" (
'Rühmateooria ja kvantmehhaanika'), milles esitatud sümmeetriailmingud olid vahetult seotud [[kvantväljateooria]] ja [[aatomifüüsika]]ga<ref> H.name="qGcrU" Weyl. 1928. ''Gruppentheorie und Quantenmechanik'', Wissenschaftliche Buchgesellschaft 1977 (Nachdruck der 2. Auflage 1931, zuerst Leipzig, Hirzel 1928)</ref>.
 
[[1930]]. aastal pensionile jäänud David Hilberti soovitusel naasis Weyl Göttingeni oma õpetaja mantlipärijana.<ref name="ias" /> Aastal [[1933]], pärast [[natsism |natside]] võimuletulekut, emigreerus ta (tema abikaasa oli juudi rahvusest) [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] ja asus tööle [[Princeton]]is asuvasse süvauuringute instituuti [[Institute for Advanced Study]]. Aastal [[1951]] ta emeriteerus ja naasis Zürichisse.<ref name="ias" />
 
== Teadus ==
Tema paljud tööd on pühendatud [[trigonomeetriline rida|trigonomeetrilistele ridadele]] ja diferentsiaal- ja integraalvõrranditele. Weyl tõi arvuteooriasse nn [[Weyli summa]].
 
Üks olulisemaid Weyli tõid [[algebra]] vallas puudutab [[rühmateooria]]t ja [[kompleksmuutuja funktsioonide teooria]]t, kus tema raamat "Die Idee der Riemannschen Fläche" ('Riemanni pinna idee', 1913<ref name="ias" />) sai klassikaks – esimest korda määratleti [[Riemanni pind]] rangelt nii, et seda võis laieneda suvalisele [[muutkond|muutkonnale]]<ref> H.name="e4ett" Weyl. 1913. ''Die Idee der Riemannschen Fläche'', Teubner 1997 (zuerst 1913, in Neuauflage mit Beiträgen von Patterson, Hulek, Hildebrandt, Remmert, Schneider; Hrsg: R. Remmert </ref>.
 
Weyli tööd rakendusliku [[lineaaralgebra]] alal andsid oma panuse matemaatika aluste ja [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] valdkonda ning olid olulised hilisema [[matemaatiline programmeerimine|matemaatilise programmeerimise]] loomisel. Oma filosoofias kuulub Weyl [[intuitsionism]]i pooldajate hulka, oma seisukohtadelt lähedane [[Henri Poincaré]]le ja [[Lёytzen Egbert Jan Brouwer]]ile.
==Isiklikku==
[[Pilt: Hermann_and_Helene_Weyl.jpg|pisi| Hermann ja Helene Weyl (1913)]]
Tema esimene abikaasa (abielu sõlmiti 1913. aastal<ref name="ias" />) oli filosoof ja tõlkija [[Helene Weyl]] (1893–1948), kes tõlkijana on vahendanud [[Hispaania keel|hispaaniakeelset]] kirjandust [[Saksa keel|saksa]] ja [[inglise keel]]de. Filosoofiat oli ta õppinud [[Edmund Husserl]]i käe all. Muuhulgas on ta tõlkinud [[José Ortega y Gasset]]it.
 
Hermann ja Helene Weyli poeg Fritz Joachim Weyl (1915–1977) oli matemaatik. 1950. aastal abiellus Hermann Weyl [[skulptor]] Ellen Bäriga (1902–1988)<ref name="ias" />.
 
Weyli lähedane sõber oli [[Erwin Schrödinger]]. Nende tutvus sai alguse 1922. aastal Zürichis, kui too töötas [[Zürichi Ülikool]]is professorina.
<ref name="gro">[http://www-groups.dcs.st-and.ac.uk/history/Biographies/Weyl.html Hermann Klaus Hugo Weyl]. groups.dcs.st-and.ac.uk</ref>
<ref name="paul">[[Paul Halpern]]. [https://books.google.ee/books?id=nibTDQAAQBAJ&pg=PA70&lpg=PA70&dq=einstein+weyl+1918+Space,+Time,+Matter+symphonic+masterpiece&source=bl&ots=JhvFLE_onI&sig=a_Kxx0-M3hr1exjjcBUGpeVuwM8&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiB8syRuv7TAhUGVSwKHcCnA2gQ6AEIJDAB#v=onepage&q=einstein%20weyl%201918%20Space%2C%20Time%2C%20Matter%20symphonic%20masterpiece&f=false Einstein's Dice and Schr dinger's Cat: How Two Great Minds Battled Quantum]. books.google.ee</ref>
<ref name="gddcH">H. Weyl. 1918. ''Raum, Zeit, Materie – Vorlesungen über Allgemeine Relativitätstheorie'', 8. Auflage, Springer 1993 (zuerst 1918, 5. Auflage 1922)</ref>
<ref name="qGcrU">H. Weyl. 1928. ''Gruppentheorie und Quantenmechanik'', Wissenschaftliche Buchgesellschaft 1977 (Nachdruck der 2. Auflage 1931, zuerst Leipzig, Hirzel 1928)</ref>
<ref name="e4ett">H. Weyl. 1913. ''Die Idee der Riemannschen Fläche'', Teubner 1997 (zuerst 1913, in Neuauflage mit Beiträgen von Patterson, Hulek, Hildebrandt, Remmert, Schneider; Hrsg: R. Remmert</ref>
}}
 
75 605

muudatust