Erinevus lehekülje "Viinamari" redaktsioonide vahel

Lisatud 268 baiti ,  3 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
P (parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid)
== Ajalugu ==
 
Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat. [[Neoliitikum]]ist (4500 eKr) pärinevaid [[Harilik viinapuu|hariliku viinapuu]] (''Vitis vinifera'') [[seeme|seemneid]] on leitud [[Küpros]]elt. [[Pronksiaeg|Pronksiajast]] (umbes 3200 eKr) pärit seemneid on leitud [[Jericho]] lähedalt. Algselt looduslikult kasvanud viinapuudelt lihtsalt [[mari|marju]] korjanud inimesed hakkasid peagi viinamarjadest [[mahl]]a valmistama. Kuumas ilmas läks mahl [[käärimine|käärima]] ja inimesed avastasid, et seegi kõlbab juua. Saadud jooki nimetatakse [[vein]]iks. Hiljem hakati [[viinamarjamahl]]a juba meelega kääritama. [[Egiptus]]est leitud [[hieroglüüf]]idelt võis lugeda, et veini on seal valmistatud juba aastal 2400 eKr. Tänapäeval kõige laialdasemalt kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti [[Taga-Kaukaasia]]st. Kaasajal on eri liikidest aretatud üle 10 000 [[kultivar]]i.<ref>J.G. Vaughan, C. Geissler. name="''The New Oxford Book of Food Plants''yxONp", USA: Oxford University Press, 1997. ISBN 0198548257</ref>
 
[[Antiikaeg|Antiikajal]] hakati viinamarjadest [[aretamine|aretama]] sorte sooja ja külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Antiikaja lõpul oli viinamarjasorte juba poolteistsada.<ref name="Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk." 260-261</ref>
 
Viinamarjade kasvatamise juhised moodustasid antiikajal [[põllumajandus]]õpikute põhiosa, sest viinamarjakasvatus andis kõige suuremat [[kasum]]it, kuid oli ühtlasi [[töö]]mahukaim kultuur. Viinamarju kasvatav [[ori]] oli 3 korda kallim põllul töötavast.<ref name="Antiigileksikon" />
 
Viinamarjade koristamine oli antiikajal tähtis ja pidulik sündmus, millele oli kujunenud rikkalik kombestik. Rohkesti on säilinud viinamarjakoristuse kirjeldusi.<ref name="Antiigileksikon" />
 
== Marjad ==
 
Viinamarjad moodustuvad [[viljastumine|viljastunud]] [[emasõis|emasõiest]] ning kasvavad tavaliselt [[kobar]]ates, mille suurus sõltub liigist ja kultivarist. Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100–300 marjani. Marja mass on keskmiselt 1,0–3,0 g ja nad võivad värvilt olla [[must]]ad, [[punane|punased]], [[purpur]]jad, [[valge]]d, [[roheline|rohelised]] või [[kollane|kollased]]. Paljude sortide marjad on kaetud vahaja [[kirme]]ga. Valdava osa kultivaride marjades on 4–6 seemet, kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte. Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ja sisaldavad ligi 5‰ [[viinhape]]t.<ref name="grapes>G.L. Creasy, L.L. Creasy. "''Grapes (Crop Production Science in Horticulture)''", CABI, 2009. ISBN 1845934016</ref>
 
Viinamarjad jagatakse laias laastus kaheks: marjadena söömiseks mõeldud lauamarjadeks ja veini valmistamiseks mõeldud veinimarjadeks. Kuigi nad kuuluvad samasse liiki, on nende vahel siiski aretamisest tulenenud erisusi. Lauamarjadel on suured seemneteta marjad ja suhteliselt õhuke koor. Veinimarjad on väiksemad, seemneteta ja paksu koorega, sest suur osa veini lõhnast tuleneb marjade koorest. Veinimarjad on ka märksa magusamad, sest neid koristatakse tavaliselt siis, kui nad sisaldavad massi järgi 24% [[suhkur|suhkrut]], seevastu lauamarjad koristatakse siis, kui nende suhkrusisaldus on umbes 15%.
Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine [[rosin]]ate tootmiseks. Marjadest valmistatakse veel mahla, [[konjak]]it, [[vahuvein]]i, [[džemm]]i, [[veiniäädikas|veiniäädikat]] jms. Seemnetest valmistatakse [[õli]].
 
Antiikajal valmistati peamiselt punast veini, aga kreeklaste ja roomlaste lemmikjook oli tume vein, mida nimetati mustaks. Punase veini valmistamiseks lasti viinamarjamahlal seista siniste marjakestade peal. Sinistest viinamarjadest kuivatatud rosinate [[leotis]] andis vähem värvi.<ref name="Antiigileksikon" />
 
Kääritamiseks pandi viinamarjamahl suurtesse [[väävel|väävliga]] töödeldud [[savi]]tünnidesse ja viidi [[kelder|keldrisse]]. Mõnikord kääritati viinamarju päikese käes või köetud ja suitsutatud keldris. Äädikaks käärimist püüti takistada vaigupulbri, [[kips]]i, [[lubi|lubja]] ja [[merevesi|merevee]] lisamisega.<ref name="Antiigileksikon" />
 
Seevastu siis, kui oli vaja käärimist vältida, hoiti magusat viinamarjamahla külmas kohas õhukindlalt või kuumutati.<ref name="Antiigileksikon" />
 
Tänapäeval läheb üksnes 2% maailma viinamarjatoodangust rosinateks.
== Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis ==
 
Viinamarjad on tähtsad aiasaadused. 2012. aastal toodeti maailmas 67,1 miljonit tonni viinamarju ja [[viinamarjaistandik]]e kogupindala oli 6,97 miljonit [[ha]].<ref name="fao>{{netiviide | URL = http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat3.fao.org| Kasutatud = 27.01.2015| Keel = inglise}}</ref>
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+Suurimad tootjad 2012. aastal<ref name="fao" />
! Riik !! Toodang,<br>tonnides !! Osakaal,<br>%
|-
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toitained]]<ref name="toit" />
|+[[Toitained]]<ref name=toit>{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 9.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
! [[Toitained]] !! Väärtus <br>100 g kohta
|-
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit" />
! Toiteelement !! Väärtus <br>100 g kohta
|-
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Vitamiinid]]<ref name="toit" />
! Vitamiin !! Väärtus<br>100 g kohta
|-
[[Vana-Rooma]]s samastati Dionysost Bacchusega.
 
[[Judaism]]is ja selle eeskujul [[kristlus]]es peeti [[Noa]]d esimeseks, kes hakkas viinamarju kultiveerima. Ühtlasi oli Noa esimene, kes end purju jõi ja purjuspäi kõlvatusi korda saatis.<ref>[[Esimene Moosesename="Yo7jl" raamat|1Mo.]] 12:20–27</ref>
 
[[Jeesus Kristus]] nimetas ennast tõeliseks viinapuuks<ref>[[Johannese ilmutusename="brQqm" raamat|Jh.]] 15:1–8</ref>. Vein kuulub [[armulaud|armulaua]] koosseisu. [[Katoliiklus|Katoliku kiriku]] õpetuse järgi muutuvad armulaua[[leib]] ja -vein [[preester|preestri]] [[pühitsus]]e tulemusena vastavalt Jeesuse [[ihu]]ks ja [[veri|vereks]] ning seda muundumist nimetatakse [[transsubstantsioon]]iks<ref>Võõrsõnade leksikon, [[Tallinn]], name="[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]GxFQL" [[1979]]</ref>. Armulaua [[sakrament]] esineb paljudes [[kristlus|kristlikes]] kirikutes, sealhulgas [[luteri kirik|luteri]] ja [[õigeusu kirik]]us. Kristlastele on nii saadud inimvere joomine kohustuslik. See arvatakse puhastavat [[patt]]udest ja tagavat igavese [[õndsus]]e.
 
[[Islam]] keelab alkohoolsed joogid, sealhulgas veinid. Ometi on muhameedlikud riigid [[Türgi]] ja [[Iraan]] maailma 10 suurima viinamarjakasvataja hulgas.
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Antiigileksikon">[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 260–261</ref>
<ref name="grapes">G.L. Creasy, L.L. Creasy. "''Grapes (Crop Production Science in Horticulture)''", CABI, 2009. ISBN 1845934016</ref>
<ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat3.fao.org| Kasutatud = 27.01.2015| Keel = inglise}}</ref>
|+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 9.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="yxONp">J.G. Vaughan, C. Geissler. "''The New Oxford Book of Food Plants''", USA: Oxford University Press, 1997. ISBN 0198548257</ref>
<ref name="Yo7jl">[[Esimene Moosese raamat|1Mo.]] 12:20–27</ref>
<ref name="brQqm">[[Johannese ilmutuse raamat|Jh.]] 15:1–8</ref>
<ref name="GxFQL">Võõrsõnade leksikon, [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1979]]</ref>
}}
 
== Välislingid ==
75 790

muudatust