Metsavennad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
20. rida:
Punaarmee taasokupeeris Eesti, Läti ja Leedu aastatel [[1944]]–[[1945]]. Järgnenud aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide asukat võimu eest, kasutades tihti metsaga kaetud maakohti loodusliku varjupaigana ja alusena relvastatud nõukogudevastases vastupanus.{{lisa viide}} Vastupanuüksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates individuaalselt tegutsevatest ainult enesekaitseks relvastatud [[partisan|metsavendadest]] kuni suurte ja hästiorganiseeritud ning lahinguks valmis gruppideni.
 
{{lisa viide}} Metsavendade tegutsemine sai hoo sisse uuesti 80-ndate lõpuaastatel kui rahvuslikult meelestatud inimesed asusid ENSV ja okupatsioonivõimu lagunemise ajal koguma relvi, rüüstama NA sõjaladusid ja ründama okupatsioonivägede üksusi, pidades nendega tulevahetusi ja isegi lahinguid Harjumaal (Ellamaa lahing), Tartumaal (Kärkna lahing), Saaremaal. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sauesona20031025.2.8.1|Pealkiri=Kaitseliidu Harju malev tähistas juubelit|Väljaanne=Saue Sõna, nr. 20, 25 oktoober 2003|Täpsustus=dea.digar.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
===Taust===