Esimene Poola jagamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
==Taust==
17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses oli Rzeczpospolita muutunud ühest Euroopa suurvõimust Venemaa [[protektoraat|protektoraadiks]] (või [[vasallriik|vasallriigiks]] või [[satelliitriik|satelliitriigiks]]). Praktikas otsustas Vene tsaar, kes saab vabadel valimistel Rzeczpospolita riigipeaks ja ühtlasi otsustas ta ka enamikku Poola siseasjadest. Sellise asjade käigu näiteks on [[Repnini seim]] (nimetatud Venemaa suursaadiku järgi, kes mitteametlikult seal toimuvat juhtis).<ref name="1twfn" />
17. rida ⟶ 16. rida:
==Jagamise algus==
Nii Preisimaa kui ka Austria olid juba aastatel 1669–1771 osa Rzeczpospolita piiriäärseid alasid oma valdusse võtnud. Austria oli tunginud [[Szepesi piirkond]]a ja Preisimaa oli liidendanud [[Lauenburg]]i ning [[Bütow]]i linnad. Preisimaa ja Venemaa leping Poola jagamiseks sõlmiti [[6. veebruar]]il [[1792]] [[Peterburi]]s, aga [[19. veebruar]]il 1792 kirjutasid jagamislepingule [[Viin]]is alla Preisimaa ja Austria.<ref name="seitseteist" /> Augusti alguses sisenesid Austria, Preisimaa ja venemaa väed üheaegselt Rzeczpospolita territooriumile ja hõivasid omavahel varem kokku lepitud provintsid. [[5. august]]il kirjutasid kolm riiki alla lepingule, mis kiitis heaks nende territooriumide laienemise Rzeczpospolita arvelt.<ref name="Britannica" />
30. rida ⟶ 28. rida:
Jagamislepingule alla kirjutanud maad ratifitseerisid selle [[22. september|22. septembril]] [[1772]].<ref name="YpkgL" /> Suurim võitja oli [[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]. <ref name="Britannica" /> Ehkki preislaste osa võis olla kõige väiksem, oli see samas ka majanduslikult arenenud ja strateegiliselt äärmiselt tähtis piirkond. Preislased võtsid endale suurema osa seni Poolale kuulunud [[Kuninglik Preisimaa|Kuninglikust Preisimaast]], sealhulgas ka [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi]], mis aitas Friedrichil [[Ida-Preisimaa]]d [[Brandenburg-Preisimaa|Brandenburgiga]] ühendada. Preisimaa hõivas ka [[Suur-Poola]] põhjapoolsemad alad [[Noteć]]i jõe ääres ([[Netze piirkond]]) ja [[Kujawy]] põhjapoolsemad alad, välja arvatud [[Gdańsk]] (''Danzig'') ja [[Toruń]] (''Thorn'').<ref name="seitseteist" /> Aastal [[1773]] sai Preisimaaga liidendatud aladest uus provints nimega [[Lääne-Preisimaa]]. Kokku sai Preisimaa 36 000 km² maad ja umbes 600 000 elanikku.
Vastavalt Jerzy Surdikowskile alustas Friedrich Suur peagi piirkonna [[saksastamine|saksastamisega]] ja hakkas vallutatud aladele asustama saksa koloniste.<ref name="w4eb5" /> Friedrich II asustas seni Poolale kuulunud [[Pommeri]] aladele 26 000 [[sakslased|sakslast]], mis muutis märkimisväärselt seni 300 000 elanikuga piirkonnas olnud demograafilist situatsiooni ja pani aluse saksastamisele.<ref name="YNPLs" /> Vastavalt [[Christopher Clark]]ile olid Preisimaa annekteeritud Kuningliku Preisimaa ja Noteci ümbruskonna alade elanikest 54% [[saksa keel]]t kõnelevad protestandid, aga linnaelanike seas oli neid tervelt 75%. Järgmisel sajandil kasutasid rahvuslikult meelestatud saksa ajaloolased seda asjaolu jagamise õigustamiseks. Jagamise ajal ei olnud see asjaolu aga üldse oluline. Friedrich ei tundnud saksa kultuuri levitamise vastu huvi ja tema eesmärgiks oli ajada [[imperialism|imperialistlikku]] poliitikat, mis pidi tagama tema riigi julgeoleku.<ref name="C5I6U" />
Äsja omandatud piirkonnad olid majanduslikult äärmiselt olulised ja ühendasid Preisimaa alasid Saksa emamaaga. Poola loodeosa hõivamisega lõikas Preisimaa Poola kohe merest ära.<ref name="cLHF8" /> Nõnda sai ta oma kontrolli alla enam kui 80% Rzeczpospolita väliskaubandusest. Äärmiselt suurte tollimaksude kehtestamisega kiirendas Preisimaa Poola vältimatut majanduslikku kokkukukkumist.<ref name="Britannica" /> Vaatamata sellele, et Austria ertshertsoginna [[Maria Theresia]] jagamist mingil määral kritiseeris<ref name="KZlqN" />, pidas Austria riigimees [[Wenzel Anton|Kaunitzi krahv Wenzel Anton]] Austria osa piisavaks kompensatsiooniks; kuigi Austria oli Poola jagamisest kõige vähem huvitatud, oli nende saadud osa kõige rahvarohkem ja pindalalt oli nende osa teine. Kokku sai Austria 83 000 km² maad ja umbes 2 650 000 elanikku. Austria kontrolli alla sattusid [[Zator]] ja [[Oświęcim]] (''Auschwitz''), osa [[Kraków]]i ja [[Sandomierz]]i ümbruse [[Väike-Poola]]st koos tulusate [[Bochnia]] ja [[Wieliczka]] soolakaevandustega, ja terve [[Galiitsia]].<ref name="Britannica" />
40. rida:
==Tagajärjed==
{{vaata|Jagamisseim}}
[[Pilt:Rejtan Upadek Polski Matejko.jpg|left|pisi|[[Rejtan - Poola langus]] – [[Jan Matejko]] õlimaal aastast [[1866]] (282 x 487), mis asub [[Varssavi kuningaloss]]is]]
Pärast seda, kui kolm jagamise osapoolt olid endale määratud osad okupeerinud, nõudsid nad, et kuningas [[Stanisław August Poniatowski]] ja [[Seim (Poola)|Seim]] nende tegevuse heaks kiidaks. Kuningas pöördus abipalvega [[Lääne-Euroopa]] rahvaste poole ja viivitas Seimi kokkukutsumisega.<ref name="seitseteist" /> Euroopa tolleaegsed suurvõimud aga reageerisid jagamisele täieliku ükskõiksusega – selle vastu tõsteti vaid üksikud hääled. Üks jagamise vastu protesteerijaid oli [[Edmund Burke]].
Kuna abi ei olnud saabumas ja [[Varssavi]]s olid kõigi kolme riigi okupatsiooniväed, tagamaks vajaduse korral kasvõi relva jõul seadusandliku kogu kokkukutsumise, siis puudusid neile alistumisele igasugused alternatiivid. Venelased asusid eesotsas oma suursaadiku [[Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800)|Otto von Stackelbergiga]] sellele sammule vastu seisvaid saadikuid ähvardama. Otto von Stackelberg teatas, et keeldumise korral hävitavad nad kogu Varssavi. Lisaks ähvardati saadikuid hukkamiste ja nende vara konfiskeerimisega või lubati, et keeldumise korral okupeerivad need kolm riiki veelgi suuremaid maa-alasid.<ref name="r5hiC" /> Vastavalt [[Edward Henry Lewinski Corwin]]ile arreteerisid venelased koguni mõned saadikud ja küüditasid need Siberisse.<ref name="seitseteist" />
51. rida ⟶ 50. rida:
*[[Teine Poola jagamine]]
*[[Kolmas Poola jagamine]]
* Herbert H. Kaplan, The First Partition of Poland, Ams Pr Inc (Juuni 1972), ISBN 0-404-03636-8▼
* Tadeusz Cegielski, Łukasz Kądziela, Rozbiory Polski 1772-1793-1795, Warszawa 1990▼
* [[Władysław Konopczyński]] Dzieje Polski nowożytnej, kd. 2, Warszawa 1986▼
* Tomasz Paluszyński, Czy Rosja uczestniczyła w pierwszym rozbiorze Polski czyli co zaborcy zabrali Polsce w trzech rozbiorach. Nowe określenie obszarów rozbiorowych Polski w kontekście analizy przynależności i tożsamości państwowej Księstw Inflanckiego i Kurlandzkiego, prawnopaństwowego stosunku Polski i Litwy oraz podmiotowości Rzeczypospolitej, Poznań 2006.▼
* [[Stanisław Salmonowicz]], Fryderyk Wielki, Wrocław 2006▼
* [[Maria Wawrykowa]], Dzieje Niemiec 1648–1789, Warszawa 1976▼
* Editor Samuel Fiszman, Constitution and Reform in Eighteenth-Century Poland, Indiana University Press 1997 ISBN 0-253-33317-2▼
* Jerzy Lukowski Liberty's Folly The Polish-Lithuanian Commonwealth in the Eighteenth Century, Routledge 1991 ISBN 0-415-03228-8▼
* Adam Zamoyski The Last King of Poland, Jonathan Cape 1992 ISBN 0-224-03548-7▼
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Britannica">Poland, Partitions of. (2008). Encyclopædia Britannica.</ref>
<ref name="seitseteist">Edward Henry Lewinski Corwin, The Political History of Poland
<ref name="Davies">Norman Davies, God's Playground: A History of Poland in Two Volumes, Oxford University Press, 2005, ISBN 0-19-925339-0, Google Print, lk
<ref name="1twfn">Hamish M. Scott, The Emergence of the Eastern Powers, 1756–1775, Cambridge University Press, 2001, ISBN 0-521-79269-X, Gooble Print, lk
<ref name="dWhbA">Little, Richard. The Balance of Power in International Relations. Cambridge University Press, 2007. ISBN 978-0-521-87488-5</ref>
<ref name="sXmXk">Zofia Zielińska, Polska w okowach „systemu północnego” 1763–1766
<ref name="2yWSg">Jerzy Lukowski, Hubert Zawadzki, A Concise History of Poland, Cambridge University Press, 2001, ISBN 0-521-55917-0, Google Print, lk
<ref name="aobg9">Sharon Korman, The Right of Conquest: The Acquisition of Territory by Force in International Law and Practice, Oxford University Press, 1996, ISBN 0-19-828007-6, Google Print, lk
<ref name="nKxrS">David Pickus (2001). Dying with an enlightening fall: Poland in the eyes of German intellectuals, 1764–1800. Lexington Books.
<ref name="LtKN6">Norman Davies, Europe: A History, Oxford University Press, 1996, ISBN 0-19-820171-0, Google Print, lk
<ref name="YpkgL">erzy Michalski, Stanisław August Poniatowski, w: Polski Słownik Biograficzny, t. XLI/4, Warszawa – Kraków 2002, lk
<ref name="w4eb5">Duch Rzeczypospolitej Jerzy Surdykowski – 2001 Nauk. PWN, 2001
<ref name="YNPLs">Bogdan Dopierała. Polskie losy Pomorza Zachodniego
<ref name="C5I6U">Christopher M. Clark (2006). Iron kingdom: the rise and downfall of Prussia, 1600–1947. Harvard University Press.
<ref name="cLHF8">Christopher M. Clark (2006). Iron kingdom: the rise and downfall of Prussia, 1600–1947. Harvard University Press.
<ref name="KZlqN">Sharon Korman, The right of conquest: the acquisition of territory by force in international law and practice, Oxford University Press, 1996, ISBN 0-19-828007-6, Google Print, lk
<ref name="dCECJ">Сергей А. Тархов. "Изменение административно-территориального деления за последние 300 лет"
<ref name="87kZE">Jerzy Lukowski, Hubert Zawadzki, A Concise History of Poland, Cambridge University Press, 2001, ISBN 0-521-55917-0, Google Print, lk
<ref name="Elo7J">Tadeusz Cegielski, Łukasz Kądziela, Rozbiory Polski 1772–1793–1795
<ref name="r5hiC">Historia Encyklopedia Szkolna Wydawnictwa Szkolne i Pedagogiczne. Warszawa 1993 lk 525</ref>
<ref name="CYjI9">Jerzy Jan Lerski, Piotr Wróbel, Richard J. Kozicki, Historical Dictionary of Poland, 966–1945
}}
==Kirjandus==
▲*
▲*
▲*
==Välislingid==
*[http://info-poland.buffalo.edu/web/history/partitions/link.shtml Poola jagamised]
*[http://historymedren.about.com/library/text/bltxtpoland13.htm Poola esimene jagamine]
98. rida ⟶ 94. rida:
{{B-klassi artikkel}}
[[Kategooria:18. sajand Poolas|J]]
[[Kategooria:Rzeczpospolita]]
| |||