Esimene Poola jagamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
27. rida:
 
==Territooriumide jaotus==
[[Pilt:Allegory of the 1st partition of Poland.jpg|pisi|[[Kuninglik kook]], aastal [[1773]] valminud prantsuse [[allegooria]] esimesest Poola jagamisest, mille autoriksautor oli [[Jean-Michel Moreau noorem]]. Pildil on kujutatud kolme jagamises osalenud riigi monarhe Poola kaarti lõhki rebimas. Äärmised tegelased on oma osa nõudvad [[Katariina II]] ja [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]. Keskel on paremal Austria keiser [[Joseph II]], kes tundub oma tegu häbenevat. Tegelikult oli ta jagamise põhiline toetaja Austria riigis ja kriitikat tuli pigem tema emalt Maria Theresialt. Tema paremal käel on alistatud Poola kuningas, kes üritab kõigest väest oma krooni peas hoida. Nende kohal hõljub rahuingel, kes kuulutab häid sõnumeid, et tsiviliseeritud kaheksateistkümnenda sajandi monarhid on suutnud oma ülesandega toime tulla ilma sõda alustamata. Pilt muutus selle aja Euroopas kurikuulsaks ja paljudes riikides keelustati selle levitamine]]
Jagamislepingule alla kirjutanud maad ratifitseerisid selle [[22. september|22. septembril]] [[1772]].<ref name="YpkgL" /> Suurim võitja oli [[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]. <ref name="Britannica" /> Ehkki preislaste osa võis olla kõige väiksem, oli see samas ka majanduslikult arenenud ja strateegiliselt äärmiselt tähtis piirkond. Preislased võtsid endale suurema osa seni Poolale kuulunud [[Kuninglik Preisimaa|Kuninglikust Preisimaast]], sealhulgas ka [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi]], mis aitas Friedrichil [[Ida-Preisimaa]]d [[Brandenburg-Preisimaa|Brandenburgiga]] ühendada. Preisimaa hõivas ka [[Suur-Poola]] põhjapoolsemad alad [[Noteć]]i jõe ääres ([[Netze piirkond]]) ja [[Kujawy]] põhjapoolsemad alad, välja arvatud [[Gdańsk]] (''Danzig'') ja [[Toruń]] (''Thorn'').<ref name="seitseteist" /> Aastal [[1773]] sai Preisimaaga liidendatud aladest uus provints nimega [[Lääne-Preisimaa]]. Kokku sai Preisimaa 36 000 km² maad ja umbes 600 000 elanikku. Vastavalt Jerzy Surdikowskile alustas Friedrich Suur peagi piirkonna [[saksastamine|saksastamisega]] ja hakkas vallutatud aladele asustama saksa koloniste.<ref name="w4eb5" /> Friedrich II asustas seni Poolale kuulunud [[Pommeri]] aladele 26 000 [[sakslased|sakslast]], mis muutis märkimisväärselt seni 300 000 elanikuga piirkonnas olnud demograafilist situatsiooni ja pani aluse saksastamisele.<ref name="YNPLs" /> Vastavalt [[Christopher Clark]]ile olid Preisimaa annekteeritud Kuningliku Preisimaa ja Noteci ümbruskonna alade elanikest 54% [[saksa keel]]t kõnelevad protestandid, aga linnaelanike seas oli neid tervelt 75%. Järgmisel sajandil kasutasid rahvuslikult meelestatud saksa ajaloolased seda asjaolu jagamise õigustamiseks. Jagamise ajal ei olnud see asjaolu aga üldse oluline. Friedrich ei tundnud saksa kultuuri levitamise vastu huvi ja tema eesmärgiks oli ajada [[imperialism|imperialistlikku]] poliitikat, mis pidi tagama tema riigi julgeoleku.<ref name="C5I6U" /> Äsja omandatud piirkonnad olid majanduslikult äärmiselt olulised ja ühendasid Preisimaa alasid Saksa emamaaga. Poola loodeosa hõivamisega lõikas Preisimaa Poola kohe merest ära.<ref name="cLHF8" /> Nõnda sai ta oma kontrolli alla enam kui 80% Rzeczpospolita väliskaubandusest. Äärmiselt suurte tollimaksude kehtestamisega kiirendas Preisimaa Poola vältimatut majanduslikku kokkukukkumist.<ref name="Britannica" />
 
Vastavalt Jerzy Surdikowskile alustas Friedrich Suur peagi piirkonna [[saksastamine|saksastamisega]] ja hakkas vallutatud aladele asustama saksa koloniste.<ref name="w4eb5" /> Friedrich II asustas seni Poolale kuulunud [[Pommeri]] aladele 26 000 [[sakslased|sakslast]], mis muutis märkimisväärselt seni 300 000 elanikuga piirkonnas olnud demograafilist situatsiooni ja pani aluse saksastamisele.<ref name="YNPLs" /> Vastavalt [[Christopher Clark]]ile olid Preisimaa annekteeritud Kuningliku Preisimaa ja Noteci ümbruskonna alade elanikest 54% [[saksa keel]]t kõnelevad protestandid, aga linnaelanike seas oli neid tervelt 75%. Järgmisel sajandil kasutasid rahvuslikult meelestatud saksa ajaloolased seda asjaolu jagamise õigustamiseks. Jagamise ajal ei olnud see asjaolu aga üldse oluline. Friedrich ei tundnud saksa kultuuri levitamise vastu huvi ja tema eesmärgiks oli ajada [[imperialism|imperialistlikku]] poliitikat, mis pidi tagama tema riigi julgeoleku.<ref name="C5I6U" /> Äsja omandatud piirkonnad olid majanduslikult äärmiselt olulised ja ühendasid Preisimaa alasid Saksa emamaaga. Poola loodeosa hõivamisega lõikas Preisimaa Poola kohe merest ära.<ref name="cLHF8" /> Nõnda sai ta oma kontrolli alla enam kui 80% Rzeczpospolita väliskaubandusest. Äärmiselt suurte tollimaksude kehtestamisega kiirendas Preisimaa Poola vältimatut majanduslikku kokkukukkumist.<ref name="Britannica" />
 
Vaatamata sellele, et Austria ertshertsoginna [[Maria Theresia]] jagamist mingil määral kritiseeris,<ref name="KZlqN" />, pidas Austria riigimees [[Wenzel Anton|Kaunitzi krahv Wenzel Anton]] Austria osa piisavaks kompensatsiooniks; kuigi Austria oli Poola jagamisest kõige vähem huvitatud, oli nende saadud osa kõige rahvarohkem ja pindalalt oli nende osa teine. Kokku sai Austria 83 000 km² maad ja umbes 2 650 000 elanikku. Austria kontrolli alla sattusid [[Zator]] ja [[Oświęcim]] (''Auschwitz''), osa [[Kraków]]i ja [[Sandomierz]]i ümbruse [[Väike-Poola]]st koos tulusate [[Bochnia]] ja [[Wieliczka]] soolakaevandustega, ja terve [[Galiitsia]].<ref name="Britannica" />
Jagamislepingule alla kirjutanud maad ratifitseerisid selle [[22. september|22. septembril]] [[1772]].<ref name="YpkgL" /> Suurim võitja oli [[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]. <ref name="Britannica" /> Ehkki preislaste osa võis olla kõige väiksem, oli see samas ka majanduslikult arenenud ja strateegiliselt äärmiselt tähtis piirkond. Preislased võtsid endale suurema osa seni Poolale kuulunud [[Kuninglik Preisimaa|Kuninglikust Preisimaast]], sealhulgas ka [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi]], mis aitas Friedrichil [[Ida-Preisimaa]]d [[Brandenburg-Preisimaa|Brandenburgiga]] ühendada. Preisimaa hõivas ka [[Suur-Poola]] põhjapoolsemad alad [[Noteć]]i jõe ääres ([[Netze piirkond]]) ja [[Kujawy]] põhjapoolsemad alad, välja arvatud [[Gdańsk]] (''Danzig'') ja [[Toruń]] (''Thorn'').<ref name="seitseteist" /> Aastal [[1773]] sai Preisimaaga liidendatud aladest uus provints nimega [[Lääne-Preisimaa]]. Kokku sai Preisimaa 36 000 km² maad ja umbes 600 000 elanikku. Vastavalt Jerzy Surdikowskile alustas Friedrich Suur peagi piirkonna [[saksastamine|saksastamisega]] ja hakkas vallutatud aladele asustama saksa koloniste.<ref name="w4eb5" /> Friedrich II asustas seni Poolale kuulunud [[Pommeri]] aladele 26 000 [[sakslased|sakslast]], mis muutis märkimisväärselt seni 300 000 elanikuga piirkonnas olnud demograafilist situatsiooni ja pani aluse saksastamisele.<ref name="YNPLs" /> Vastavalt [[Christopher Clark]]ile olid Preisimaa annekteeritud Kuningliku Preisimaa ja Noteci ümbruskonna alade elanikest 54% [[saksa keel]]t kõnelevad protestandid, aga linnaelanike seas oli neid tervelt 75%. Järgmisel sajandil kasutasid rahvuslikult meelestatud saksa ajaloolased seda asjaolu jagamise õigustamiseks. Jagamise ajal ei olnud see asjaolu aga üldse oluline. Friedrich ei tundnud saksa kultuuri levitamise vastu huvi ja tema eesmärgiks oli ajada [[imperialism|imperialistlikku]] poliitikat, mis pidi tagama tema riigi julgeoleku.<ref name="C5I6U" /> Äsja omandatud piirkonnad olid majanduslikult äärmiselt olulised ja ühendasid Preisimaa alasid Saksa emamaaga. Poola loodeosa hõivamisega lõikas Preisimaa Poola kohe merest ära.<ref name="cLHF8" /> Nõnda sai ta oma kontrolli alla enam kui 80% Rzeczpospolita väliskaubandusest. Äärmiselt suurte tollimaksude kehtestamisega kiirendas Preisimaa Poola vältimatut majanduslikku kokkukukkumist.<ref name="Britannica" />
 
Venemaa sai endale pindalalt kõige suurema, ent majanduslikult kõige vähem tähtsa ala riigi kirdeosas. Selle "diplomaatilise dokumendi" alusel sai Venemaa endale alad, mille piiriks olid ligikaudselt [[Daugava]], [[Druc]] ja [[Dnepr]]. Sinna kuulusid Rzeczpospolita kontrolli alla jäänud [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] alad, samuti ka [[Valgevene]] alad [[Viciebsk]]i, [[Połack]]i ja [[Mscisłaŭ]] linnade ümbruses.<ref name="Britannica" /> Kokku sai Venemaa 92 000 km² maad ja umbes 1 300 000 elanikku. Äsja omandatud alad jagas Venemaa [[Pihkva kubermang]]uks (sellega liideti ka kaks maakonda [[Novgorodi kubermang]]ust) ja [[Mogiljovi kubermang]]uks.<ref name="dCECJ" /> Uute alade kindralkuberneriks sai [[Zahhar TšernõšjovTšernõšov]].
Vaatamata sellele, et Austria ertshertsoginna [[Maria Theresia]] jagamist mingil määral kritiseeris,<ref name="KZlqN" /> pidas Austria riigimees [[Wenzel Anton|Kaunitzi krahv Wenzel Anton]] Austria osa piisavaks kompensatsiooniks; kuigi Austria oli Poola jagamisest kõige vähem huvitatud, oli nende saadud osa kõige rahvarohkem ja pindalalt oli nende osa teine. Kokku sai Austria 83 000 km² maad ja umbes 2 650 000 elanikku. Austria kontrolli alla sattusid [[Zator]] ja [[Oświęcim]] (''Auschwitz''), osa [[Kraków]]i ja [[Sandomierz]]i ümbruse [[Väike-Poola]]st koos tulusate [[Bochnia]] ja [[Wieliczka]] soolakaevandustega, ja terve [[Galiitsia]].<ref name="Britannica" />
 
Venemaa sai endale pindalalt kõige suurema, ent majanduslikult kõige vähem tähtsa ala riigi kirdeosas. Selle "diplomaatilise dokumendi" alusel sai Venemaa endale alad, mille piiriks olid ligikaudselt [[Daugava]], [[Druc]] ja [[Dnepr]]. Sinna kuulusid Rzeczpospolita kontrolli alla jäänud [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] alad, samuti ka [[Valgevene]] alad [[Viciebsk]]i, [[Połack]]i ja [[Mscisłaŭ]] linnade ümbruses.<ref name="Britannica" /> Kokku sai Venemaa 92 000 km² maad ja umbes 1 300 000 elanikku. Äsja omandatud alad jagas Venemaa [[Pihkva kubermang]]uks (sellega liideti ka kaks maakonda [[Novgorodi kubermang]]ust) ja [[Mogiljovi kubermang]]uks.<ref name="dCECJ" /> Uute alade kindralkuberneriks sai [[Zahhar Tšernõšjov]].
 
Esimesel jagamisel kaotas Rzeczpospolita 211 000 km² maad (30% oma territooriumist, mis oli tollal 733 000 km²) ja neli või viis miljonit elanikku, mis on ligikaudu kolmandik neljateistkümnest miljonist, mis oli Poola rahvaarv enne jagamist.<ref name="87kZE" />