Mesilane: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Drohnenpuppen 79b.jpg|pisi|MesilasenukudMesilasnukud]]

Mesilasi on neli [[liik (bioloogia)|liik]]i.:

*[[Hiidmesilanehiidmesilane]] (''Apis dorasata'') elab [[Aasia]] [[troopiline mets|troopilistes metsades]].

*[[Kääbusmesilanekääbusmesilane]] (''Apis florea'') elab samuti Aasia troopilistes metsades.

*[[Indiaindia mesilane]] (''Apis indiaca'' ehk ''Apis cerana'') on suurema [[levila]]ga.

*[[Meemesilanemeemesilane]] ehk kodumesilane (''Apis mellifera'') on arvatavasti arenenud [[Aafrika]]s Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt [[Euroopa]]sse.

Mesilased on kõige olulisemad [[õistaimed]]e [[tolmeldamine|tolmeldajad]]. Nad toituvad [[nektar]]ist ja [[õietolm]]ust ning ronivad neid otsides [[õis|õitesse]], kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostadestoimetades sel viisil [[risttolmlemine|risttolmlemist]].<ref>"[[Loomade elu]]", 3. kd., lk. 342</ref>

Mesilased kaaluvad 120–300 [[milligramm]]<nowiki/>i. Mesilaste tootlikuse tõstmiseks uputatakse nendevarustatakse [[taru]]<nowiki/>sid [[Suhkruvesi|suhkruvee]] ja [[siirup]]<nowiki/>iga ning kunstlikult aretatakse suurema tootlikusega tõuge.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Otto Oliver Olgo]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/persoon/summ-summ-sureb-mesimumm?id=78903126|Pealkiri=Summ-summ, sureb mesimumm|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[19. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170719034109/http://ekspress.delfi.ee/persoon/summ-summ-sureb-mesimumm?id=78903126}}</ref>

Ühismesilastest on tuntuim [[kodumesilane]], keda kasvatatakse [[taru]]destarudes. Mesilased ehitavad sinna [[kärg|kärjed]]. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu [[suir]]a. Seal kasvab ka [[haue]]: [[muna]]d, [[vastne|vastsed]] ja [[nukk (bioloogia)|nukud]]. Peres on harilikult üks [[mesilasema]], 15–17 tuhat [[töömesilane|töömesilast]] ja ajuti 200–2000 isamesilast ehk [[lesk (mesindus)|leske]].

Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vastseid toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse [[mesilaspiim]]aks, ning mee, [[vesi|vee]] ja suira seguga. Mesilasema vastne saab piima kogu vastsejärgu kestel, isa- ja töömesilasevastsed ainult 3kolmel esimesel päeval.

Minevikus arvati, et mesilased teevad pärast nukust väljumist kogu valmikuperioodi jooksul kindlat tööd, kuid see osutus vääraksekslikuks. Mesilasi märgistades selgus, et mesilastel esineb ealine [[polüetism]]. Valmikuelu esimestel päevadel puhastab mesilane vanu kärjekanne ja silub neid läikima. 4 päeva vanuselt hakkab ta suiraga toitma täiskasvanud vastseid. 8 päeva vanuselt on tal arenenud toitepiima eritavad näärmed ja ta hakkab toitma ema, noori vastseid või emavastseid. Hiljem hakkab ta sööda vastuvõtjaks. Ühed võtavad toitu vastu korjemesilastelt lendla juures, teised kannavad seda kärjekannudesse hoiule. Vastuvõtjana töötab mesilane nädal aega. Pärast seda hakkab ta prahikoristajaks või teiste mesilaste puhastajaks. 12–18 päeva vanuselt saavutavad tööliste vahanäärmed suurima arengu ja sel ajal tegelevad nad kärgede ehitamisega sedamööda, kuidas neil vaha eritub ja koguneb. Pärast seda, kui neil arenevad mürginäärmed, hakkavad nad lendla juures valvuriteks. Ja alles elu lõpul hakkavad nad lendama. Siiski algab ettevalmistus selleks varem. Noored mesilased lendavad aeg-ajalt taru lähedale ja püsivad õhus paigal, hoides alati pead taru suunas. Korjemesilasena töötab mesilane üksnes väikese osa oma elust: suvistel meemesilastel on see 6 nädalast vaid mõnikümmend tundi. Liigiti on mesilaste eluperioodide kestus pisut erinev, aga üldine seaduspära ja tööülesannete täitmise järjestus on neil kõigil ühesugune.<ref>"Loomade elu", 3. kd., lk. 350–351</ref>

Rikkaliku korjepaiga leidnud mesilane teatab sellest teistele "tantsuga". Tantsud jagunevad kaheks: '''ringtants''' ja '''vibav tants'''. Ringtants teatab tarulähedase korjemaa olemasolust. <ref>[https://mesindus.ee/files/mesilaste_kaeitumine_ja_nouded_mesilastega_toeoetamisel.pdf Mesilaste käitumine ja nõuded mesilastega töötamisel. mesindus.ee (vaadatud 31.10.2016)]</ref> Vibava tantsuga näitab mesilane, millise nurga all päikese suhtes peab tarust välja lendama, tagakeha vibreerimine signaliseerib korjetaimede kaugust tarust. <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=2S-ozxpIrdI Why do honey bees dance? | At-Bristol Science Centre] (Miks mesilased tantsivad? vaadatud 31.10.2016)</ref> Mesilaste kommunikatsiooni on uurinud näiteks Austria teadlane [[Karl von Frisch]]. <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=bFDGPgXtK-U The Waggle Dance of the Honeybee]. Georgia Tech College of Computing. (vaadatud 31.10.2016)</ref>

Mõnedel [[sibulasort]]idelt, näiteks 'Bessonovi' kogutud nektar võib mesilastel [[seedehäire]]id põhjustada.<ref>Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi terminiloogiaterminoloogia, Mesindusleksikon, [http://www.etll.ee/termlk/index.php/term/1,3066.xhtml Sibul], veebiversioon (tarve 26.07.2015)</ref>