Doktorikraad: erinevus redaktsioonide vahel

Sõltumatult teadusharust on tihti kasutusel doktorikraadi nimetusena filosoofiadoktor, lühendina '''PhD'''.

 

 

Doktorikraadi andmise õigus on üldreeglina tunnustatud [[ülikool]]idel. Doktorikraadi saamiseks peab selle taotlejal reeglina olema juba olemas sellest madalama astmega teaduskraad (tavaliselt magistrikraad). Doktorikraadi saamisele eelneb [[doktorantuur]], mis võib kesta kuni 3 aastat, paljudes maades aga ka kauem. Doktorantuuri käigus kirjutab doktorant (doktorikraadi taotleja) vajalikud teadustööd (avaldab teadusartikleid, valmistab ette doktoriväitekirja), sooritab vastavad eksamid jmt. Doktorantuur lõpeb doktoriväitekirja kaitsmisega vastava ülikooli teadusnõukogu ees.

 

Doktorikraadile vastavaks loetakse Eestis ka [[NSV Liit|NSV Liidu]] haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab<ref>{{netiviide | URL =https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=909041 | Pealkiri =Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus =§ 6 | Väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | Aeg =12.06.2005 | Koht = | Väljaandja = | online =18.11.08 | Keel = }}</ref>:

 

Doktorikraad võib olla väga erineva kvaliteediga. Doktorikraade annavad ka teadus- ja õppeasutustena tunnustamata ülikoolid või müüvad vastavaid diplomeid tegelikult mitteeksisteerivad ülikoolid. Sellised nimetatakse ka [[diplomiveski]]teks. Tarvidusel hindab doktoridiplomite sisu ja väärtust Eestis [[Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus]] (Eesti ENIC/NARIC).