Eesti Noorsooteater: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hannelek (arutelu | kaastöö)
P Hannelek teisaldas lehekülje NUKU pealkirja NUKU teater ja muuseum alla: asutuse enda kasutatav nimi
P juurdeehitus > juurdeehitis
16. rida:
Eesti Vabariiklikku Nukuteatrit vaevas tema alguspäevadest peale ruumiprobleem, mis kestis ligi neli aastakümmet. Algusaastatel elas teater ratastel, andes pidevalt etendusi üle kogu Eesti. Oma teatrisaali küsimus lahendati 1954. aasta kevadsuvel, kui teatrile eraldati ruumid Lai tn 1 hoones, millest suurem osa jäi endiselt ALMAVÜ (Armee Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing) valdusesse. Esimene etendus Nukuteatri praeguses hoones oli Enn Toona “Punamütsike” 30. jaanuaril 1955. Terve Lai tn 1 hoone sai Nukuteater enda käsutusse alles 1990. aastal.
 
Teatri esimeseks peanäitejuhiks sai [[Ferdinand Veike]], kes oli sel ametikohal 1981. aastani. 1962. aastal esietendus Uno Leiese “Buratino lendab kuule”. Ferdinand Veike nukust Buratinost saabsai aastakümneteks Nukuteatri sümbolkuju. Loodi Nukuteatri õppestuudio, 1966 lõpetas esimene lend – nende hulgas [[Maie Toompere]] ja [[Hendrik Toompere]].
 
1963. aastal tuli teatrisse tööle Leningradi Teatriinstituudi nukunäitlejana lõpetanud [[Rein Agur]]. 1960. aastate lõpus kujunes temast paralleelselt eesti teatriuuendusega ka nukuteatri põhjalik uuendaja. F. Veike traditsiooniliste sirmilavastustega paralleelselt tekib lavastaja R. Aguri ümber uuendusmeelsetest noortest tuumik, kes avastavad enda jaoks avatud mängulaadi. Nukuteatris algab uus ajajärk. Lavale ilmub üha rohkem nuku kõrvale näitleja, hakatakse kasutama osalist ja täielikku avatud mängu, “täna mängime” printsiipi jne. 1981. aastast sai teatri peanäitejuhiks Rein Agur. Pidevalt katsetava teatri repertuaari ilmusid Shakespeari, Tuglase ja eesti rahvaluule töötlused, hakatakse mängima ka täiskasvanutele.
24. rida:
2000. aastal asusid Nukuteatrit juhtima kunstiline juht [[Andres Dvinjaninov]] ja direktor Meelis Pai. Eesmärgiks seati kvaliteetne laste- ja noorteteater, mis hõlmaks nii nuku- kui ka draamalavastusi. Uuenes Nukuteatri loominguline ja administratiivne kollektiiv, avati renoveeritud teatrimaja.
 
2006. aastal avati ka suur mängupaik – teatri siseõu kaeti katusega ning tekkis kuni 700 inimest mahutav saal. Saali avalavastuseks oli menukas noortemuusikal "Romeo ja Julia". Õuelaval mängiti viimaseid kordi 2012. aastal. 2015. aasta juunis algas ehitus õuelaval, mille asemele kerkis juurdeehitusjuurdeehitis.
 
Uuenenud ja pea 1400 ruutmeetrit lisapinda saanud nukuteatrikompleks avati 13. novembril 2016<ref>http://nuku.ee/et/uudis/nuku-teatrikompleks-vanalinnas-avatakse-p%C3%BChap%C3%A4eval</ref>. Uue kompleksi süda asub juurdeehitusesjuurdeehitises, kus on Ferdinandi saal - klassikaline teatrisaal 422 kohaga. JuurdeehitusJuurdeehitis ühendab muuseumimaja (Nunne 8) ja teatrimaja (Lai 1), tõi juurde tööruume kollektiivile ning publikuala ning ja muuseumiruume külastajatele.
 
Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu [[UNIMA]] ning Põhja- ja Ida Euroopa Nukukunstide Keskuse [[NEECPA]] asutajaliige.
33. rida:
{{Vaata|NUKU muuseum}}
 
2010. aastal avati teatrimaja kõrvalhoones üks väheseid nukukunstimuuseume maailmas. Muuseumi eesmärk on tutvustada nukuteatrikunsti erinevate ettevõtmistega - näituste, haridusprogrammide, isetegemisega. Muuseumisse on oodatud igas vanuses lapsed ja täiskasvanud kultuurihuvilised, õppurid, teatriprofessionaalid ja nukukunstispetsialistid nii Eestist kui ka välismaalt. Muuseumi uuenenud püsinäitus pealkirjaga "Nukuteatri loomise lugu" avati 13. novembril 2016 koos uuenenud teatrikompleksiga. Muuseum algab nelja põhielemendi tutvustamisega teatraalsel moel ning liigub läbi kolme korruse, kus kõigil on võimalus tutvuda viie nukuliigi ja paljude teatriametitega. Igal nukuliigil on oma ruum ja lava, kus saab ise nukkude elluäratamise peent kunsti järele proovida. Muuseumis toimuvad ka mitmed põnevad haridusprogrammid ja grupisündmused<ref>http://nuku.ee/et/muuseum/tegevused</ref>.
 
NUKU muuseumi juht on 2014. aasta septembrist Maria Usk.