|
1938. aastal oli ta taas Pariisis, kuid tuli pärast linna okupeerimist tagasi kodumaale<ref>Tema sõber Karl Pärsimägi jäi Pariisi ning hukati natside koonduslaagris.</ref>. Läheneva sõja oludes ei õnnestunud tal enam vabakutselise kunstnikuna end ära elatada, mistõttu rentis ta Tartu äärelinnas [[Ropka|Ropkas]] aianduskrundi ning asus õppima [[Tartu aiandus-mesindus ja linnukasvatuse täiendkool|Tartu aiandus-mesindus ja linnukasvatuse täiendkooli]].
1940 valiti ta [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] laborandiks. Aastatel 1946-19501946–1950 töötas [[Kunstifond|Kunstifondi]] Tartu osakonnas ning [[Tartu Kunstimuuseum|Tartu Kunstimuuseumis]]. Järgmised kaks aastat oli [[Rõngu|Rõngus]] mesinik ning siis [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemias]] aianduskateedri laborant. Pärast Stalini surma algas Kristjan Tedre kirjavahetus Rootsis elavate sõprade [[Bernard Kangro]] ja [[Armin Tuulse|Armin Tuulsega]]<ref name=":0" />. 1955. aastast kuni oma surmani 1960. aastal tegutses Kristjan Teder nii kunstniku kui aednikuna.
==Looming==
Viljeles peamiselt lillemaali, vähemal määral ka maastiku-, portree- ja olustikumaali. 1930-. aastate keskpaigani valitses Tederi loomingus tugevalt vormi rõhutav ja tumedates toonides [[uusasjalikkus|uusasjalik]] laad.
Tederi loomingut on tugevalt mõjutanud tema aedniku amet – näeme ta maalidel sageli õitsvat viljapuuaeda ja omakasvatatud lillesülemeid<ref name="Kõiv, 2001">[http://www.tartmus.ee/et/naitused/teder.html Reeli Kõiv, Kristjan Teder 100, 17.10.2001 - 03.11.2001]</ref>. 1930ndate keskel muutub kunstniku maalijakäekiri [[impressionism]]ilähedaseks ja õhuliseks, [[koloriit]] valgus- ja värviküllaseks<ref name="Kõiv, 2001" />. Tederi kaasaegsete kunstnike seas on raske leida teist meistrit, kes laseks oma töödes värvidel nii jõuliselt kõlada<ref name="Kõiv, 2001" />.
Osales näitustel alates [[1922]]. aasta kunstiühing [[Pallas|Pallase]] näitusest. [[1927]]. aastast esines kunstnik regulaarselt näitustel nii Eestis kui välismaal. Pariisis viibides oli tal kaks personaalnäitustisikunäitust, 1927-19281927–1928 eksponeeriti tema töid Euroopa kunsti rändnäitusel Kagu- ja Ida-Aasias.<ref>Lilledemaalija Kristjan Teder 100. Eesti Päevaleht (Stockholmis), 26.06.2001</ref> 1928 korraldas Teder enda, [[Adamson-Eric|Adamson-Ericu]] , Eduard Wiiralti ja Anton Starkopfi teoste näitused [[Oslo|Oslos]], Tallinnas ja Pärnus<ref name=":0" />. 1930 korraldas koos [[Adamson-Eric]]uga ühisnäituse. Aastatel 1939 ja 1940 võttis osa Kuue kunstniku näitustest Tallinnas ja Tartus<ref>V. Erm, Maalikunstnik Kristjan Teder 45-aastane, [[Sirp ja Vasar]], 5.07.1946</ref>.
Kuulus alates [[1927]]. aastast [[EKKKÜ]]-sse ning [[1945]]. aastast [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Aastatel 1950-19551950–1955 oli ta Kunstnike Liidust välja heidetud. Viljakateks kujunesid loomingulised reisid [[Kaukaasia|Kaukaasiasse]], [[Krimm|Krimmi]] ja [[Koola poolsaar|Koola poolsaarele]]<ref name=":0" />.
==Isiklikku==
| 