Rütm ja bluus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rütm ja bluusRütmibluus''' (ka '''''rhythm and blues''''', lühendatult '''RnB''', '''R&B''') on [[populaarmuusika|popmuusika]] žanr, mis on välja kujunenud [[1940. aastad|1940. aastatel]] [[USA]]-s [[džäss]]ist, [[bluus]]ist ja [[gospel]]ist. Algselt esitasid seda [[afroameeriklased]]. ''Rhythm and blues''<nowiki>'ist</nowiki>Rütmibluusist on välja arenenud ''[[rock'n'roll]]'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' ja ''[[reggae]]''.

''Rhythm and blues'', mille nimetamiseks kasutatakse sageli lühendit ''R&B'',Rütmibluus on 1940. aastail alguse saanud afroameerika popmuusika žanr. Seda terminit hakkasid kasutama kõigepealt plaadifirmad omaaegse "urbanistliku", džässil põhineva rütmimuusika kohta, mille sihtrühmaks olid USA linnades elavad afroameeriklased.

See termin on kandnud oma olemasolu ajal ka erinevaid tähendusvarjundeid – 1950. aastate alguses võis rütmi ja bluusirütmibluusi kohata sageli bluusiplaatidel. 1950-ndatest edasi – olles oma panuse andnud ''rock'n roll''<nowiki>'</nowiki>i arengule – hakati terminit ''R&B''-d kasutama muusika kohta, mis arenes välja ning samal ajal sisaldas ka ''electric blues''<nowiki>'</nowiki>i, ''gospel''<nowiki>'</nowiki>itgospelit ja ''soul''<nowiki>'</nowiki>isouli. 1970-ndail kasutati terminit "rütmirhythm jaand bluusiblues" ''soul''-muusikasoulmuusika ja ''funk''-muusika varjunimena. 1980-ndail arenes välja ''R&B''rütmibluusi uus stiil, mida on hakatud kutsuma [[kaasaegne R&B|kaasaegseks R&B]]-ks (''contemporary R&B'').

Muusikaajakirja [[Billboard]] ajakirjanik [[Jerry Wexler]] kommenteeris 1948. aastal "rhytm''rhythm & blues''<nowiki>'</nowiki>'i" kui USA muusikatööstuse poolt loodud müügiartikli nimetust. See asendas termini ''race music'' ('rassimuusika'), mis oli algselt kasutusele võetud küll mustanahaliste poolt, kuid pärast Teist maailmasõda hakkas omandama solvavat varjundit. Ajakirjanik ja muusikaprodutsent [[Robert Palmer]] defineeris ''rhythm and blues''<nowiki>'</nowiki>i kui Ameerika mustanahaliste poolt mustanahaliste jaoks tehtavat muusikat.

Rütmi ja bluusiRütmibluusi ansamblid koosnesid sageli vokaalsolistist, klaverist, ühest või kahest kitarrist, basskitarrist või kontrabassist, trummidest ja saksofonist. Ansambliseadeid lihviti perfektsuseni, sageli kasutati ka taustalauljaid. Suhteliselt lihtsad korduvad partiid tekitasid rütmiliselt aktiivseid, sageli hüpnootilisi helitekstuure. Pillimehed olid tihti riietatud ühesugustesse ülikondadesse või muudesse esinemiskostüümidesse. Laulude tekstid olid sageli fatalistliku sisuga ning kogu see muusika tundus olevat kui midagi vältimatut.

1930. aastatel alanud USA afroameeriklaste migratsioon suurlinnadesse Chicagosse, Detroiti, New Yorki, Los Angelesse ja mujale tekitas uue turu džässile, bluusile ja muudele nendega seotud muusikastiilidele, mida sageli esitasid professionaalsed muusikud nii üksi kui ka ansamblites. Rütmi ja bluusiRütmibluusi eelkäijad tulid džässist ja bluusist, mis hakkasid kattuma tänu sellistele muusikutele nagu Leroy Carr, Cab Calloway, [[Count Basie]] ja T-Bone Walker. Sel ajal toimus ka elektrikitarri kui sooloinstrumendi laiem kasutuselevõtt, populaarsed olid ka klaver ja saksofon.