Džaiv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P jazz > džäss |
PResümee puudub |
||
6. rida:
1880. aastatel levis lõunaosariikide mustade seas tants nimega ''[[cake walk]]'' (koogikõnd – nimetus pärines tavast, et kook oli tantsuvõistlustel auhinnaks). Saatvaks muusikaks oli ''[[ragtime]]''. Selline muusika ja tants said populaarseks ka [[New York|New Yorgis]] ja [[Chicago]]s. [[20. sajand]]i algul kui valgete ühiskonna käitumisnormid muutusid vabamaks, võtsid valged üle mõned energilisemad tantsud, mida seni olid tantsinud vaid mustanahalised – ''[[yankee tangle]]'', ''[[texas rag]]'', ''[[fanny bump]]'', ''[[funky butt]]'', ''[[squat]]'' jt. Paljud tantsud olid loomanimelised, algselt ilmselt [[pantomiim]]ilise iseloomuga: ''[[turkey trot]]'', ''[[horse trot]]'', ''[[eagle rock]]'', ''[[crab step]]'', ''[[buzzard lope]]'', ''[[fish walk]]'', ''[[camel walk]]'', ''[[lame duck]]'', ''[[bunny hop]]'', ''[[kangaroo hop]]'', ''[[grizzly bear]]'', ''[[bunny hug]]''. Kõiki neid tantse tantsiti 4/4 taktimõõdus sünkopeeritud rütmiga ''ragtime''’i järgi. 1910. aastast alates hakati neid tantse tantsima järjest suvalises järjekorras; rõhuasetus läks sammudelt [[rütm (muusika)|rütm]]ile. Samal aastal sai menukiks [[Irving Berlin]]i "Alexander's Ragtime Band".
1920. aastatel arenes ''ragtime'' [[
Järk-järgult kujunes jitterbugist välja džaiv, mille põhisamm on kiire sünkopeeritud ''chasse'' (kõrvale-juurde-kõrvale) vasakule ja paremale, millele järgneb aeglasem samm taha ja keharaskuse tagasitoomine. Sammud tehakse päkkadel, keharaskus on toodud ette, puus liigub pool lööki pärast sammu. ''Chassed'' tehes on eespool olev jalg kõrgel päkal ning tagapoolne jalg tallal, mis loob "kaalutuse" illusiooni. Euroopas kirjeldas džaivi esimesena Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester aastal 1944.
Džaivist on välja kasvanud
== Pilte ==
|