Eesti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Thijs!bot |
||
1. rida:
{{toimeta}}
<table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300">
<caption><font size="+1">'''Eesti Vabariik'''</font></caption>
<tr><td style="background:#efefef;" align="center" colspan="2">
<table border="0" cellpadding="2" cellspacing="0">
<tr><td align="center" width="140px"><br>{{PiltRaamiga|Flag of Estonia.svg|120px|Eesti lipp}}<br>[[Eesti lipp]]</td>
<td align="center" width="140px">[[Pilt:Estonia coatofarms.png|120px|Eesti suur vapp]]<br>[[Eesti vapp]]</td></tr>
</table></td></tr>
<tr><td align=center colspan=2>[[Pilt:LocationEstonia.png]]</td></tr>
<tr><td>[[Riigikeel]]</td><td>[[eesti keel]]</td></tr>
<tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Tallinn]]</td></tr>
<tr><td>[[Pindala]]</td><td>45 226 km²</td></tr>
<tr><td>[[Rahvaarv]] ja [[rahvastiku tihedus]] (2006)</td><td>1 344 684<br>29,7 in/km²</td></tr>
<tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>[[24. veebruar]] [[1918]]</td></tr>
<tr><td>[[Riigikord]]</td><td>[[parlamentaarne vabariik]]</td></tr>
<tr><td>[[Eesti presidendid|President]]</td><td>[[Toomas Hendrik Ilves]]</td></tr>
<tr><td>[[Eesti peaministrid|Peaminister]]</td><td>[[Andrus Ansip]]</td></tr>
<tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>[[Eesti kroon|kroon]] (EEK)</td></tr>
<tr><td>[[Ajavöönd]]</td><td>[[Ida-Euroopa aeg]] ([[maailmaaeg]] +2)</td></tr>
<tr><td>[[Riigihümn]]</td><td>[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]</td></tr>
<tr><td>[[ISO 3166|ISO maatähised]]<br>mootorsõidukeil<br>[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]-i kood<br>[[Üladomeen]]<br>[[Maakood (telefon)|Telefonikood]]</td><td>EE, EST, 233<br>EST<br>EST<br>[[.ee]]<br>372</td></tr>
</table>
'''Eesti Vabariik''' on [[riik]] [[Euroopa]]s, mis piirneb läänest ja põhjast [[Läänemeri|Läänemerega]] (sealhulgas põhjast [[Soome laht|Soome lahega]]), lõunast [[Läti]]ga ja idast [[Venemaa]]ga. Üle Soome lahe põhja pool on [[Soome]], üle Läänemere lääne pool on [[Rootsi]].
Alates [[1. mai]]st [[2004]] on Eesti [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik ning [[27. märts]]ist 2004 [[NATO]] liikmesriik.
==Loodus==
{{vaata|Eesti loodus}}
===Jõed===
{{vaata|Eesti jõed}}
Eesti [[jõgi|jõgedevõrk]] sai alguse üle 10 tuhande aasta tagasi. See arenes tihedas seoses [[mandrijää]] taandumisega viimase [[jääaeg|jääaja]] lõppedes.
Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe: [[vooluveekogu]]sid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Vooluvetevõrk on kõige hõredam [[Pandivere kõrgustik]]ul ja saarte rannikualadel, kõige tihedam [[Põhja-Eesti]]s.
Kõige veerohkemad jõed on [[Narva jõgi]], [[Emajõgi]], [[Pärnu jõgi]] ja [[Kasari jõgi]].
*[[Eesti jõgede loend]]
*[[Eesti jugade loend]]
===Järved===
{{vaata|Eesti järved}}
Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on [[Peipsi järv]] idapiiril ja [[Võrtsjärv]] Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on [[Rõuge Suurjärv]] (38 m).
*[[Eesti järvede loend]]
===Saared===
{{vaata|Eesti saared}}
Eestil on 1520 saart. Neist suurim on [[Saaremaa]].
* [[Eesti saarte loend]]
===Taimestik===
{{vaata|Eesti taimestik}}
===Loomastik===
{{vaata|Eesti loomastik}}
Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks. See on tingitud suhteliselt jahedast kliimast, loomastiku võrdlemisi hilisest väljakujunemisest ja muidugi Eesti territooriumi ja akvatooriumi väiksusest. Praegune loomastik on välja kujunenud peamiselt peale viimast jääaega. Imetajaid esineb 68 liiki, linde 359, roomajaid 5, kahepaikseid 11 ning kalu 71 liiki.
===Maastikud===
{{vaata|Eesti maastikuline liigestus}}
====Metsad====
{{vaata|Eesti metsad}}
Eesti on üks maailma [[mets]]arikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti [[maismaa]]st ehk 2,2 miljonit [[hektar]]it. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab [[Riigimetsa Majandamise Keskus]].
Eesti metsad kuuluvad [[segametsade vöönd]]isse. Valdavad on [[okaspuu]]enamusega [[puistu]]d, kuid on ka [[lehtpuumets]]i. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult [[kuusk]] ja [[mänd]], [[kask|kase]]- ja [[haab|haava]]puistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud [[laialehine mets|laialehistest metsadest]] on praeguseks järele jäänud väga vähe.
*[[Eesti metsade loend]]
*[[Eesti puuliikide loend]]
====Niidud ja loopealsed====
{{vaata|Eesti niidud ja loopealsed}}
[[Niit|Niidud]] on [[rohumaa]]d, mida kasutatakse põhiliselt [[heinamaa]]na, vahel ka [[karjamaa]]na. Eesti praegustest niitudest on enamik kujunenud endistele [[metsamaa|metsa]]- või [[põllumaa]]dele.
Suur osa Eesti niitudest, eriti [[Lääne-Eesti]]s, on [[puisniit|puisniidud]]. Selliste niitude rajamisel jäeti osa metsa puid ja põõsaid kasvama. Puisniidud on erakordselt liigirikkad. [[Läänemaa]]l asuval [[Laelatu puisniit|Laelatu puisniidul]] loendati 1 m² suurusel alal [[2000]]. aasta suvel 76 liiki [[rohttaim]]i, mis on [[Põhja-Euroopa]] rekordiks.
Suuremate jõgede ja järvede ääres võib kohata [[luhaniit|luha]]- ehk [[lamminiit]]e. Luhaniitudele iseloomulik lopsakas taimestik on selline peamiselt iga-aastaste perioodiliste [[üleujutus]]te tõttu, mis setitavad niidule orgaanilisi ja mineraalaineid, aidates kaasa mullaviljakuse tõusule.
[[Loopealne|Loopealsed]] ehk [[alvar]]id on levinud Eesti lääne- ja põhjaosas. Need on õhukese, kuid toitaineterikka mullaga paepealsed alad. Nad on tuntud kadakase karjamaa nime all. Loopealse rohttaimed on enamasti madalakasvulised, kuidvärvikad ja liigirikkad. Kogu maailmas leidub loopealseid veel ainult Lõuna-Rootsis.
Eesti suurimad [[rannaniit|rannaniidud]] asuvad [[Matsalu märgala]]l. Neid on seal üle 3000 [[hektar]]i. Erinevalt sisemaa niitudest on rannaniitudel palju soolalembeste taimede liike. Kohati esinevad haruldased [[soolak]]uid.
Mereäärsetel rannaniitudel on paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealad. Karjatamise ja niitmise lakkamisel rannaniidud hääbuvad: peaaegu kogu rannaniidule võib 5–10 aasta jooksul levida pilliroog.
====Luited====
{{vaata|Eesti luited}}
*[[Eesti luidete loend]]
====Sood====
{{vaata|Eesti sood ja rabad}}
[[Soo]]d on Eesti rikkus. Kui paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega, siis Eesti territooriumist on soodega kaetud viiendik. Terve rida neist kuulub kaasajal ka [[looduskaitse]] alla. Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid paljus ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on see suure osa märgalasid jätnud siiski puutumata.
Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak on väidetavalt maailma kõrgeim.
Sood jaotatakse arenguastmeti [[madalsoo]]deks, [[siirdesoo]]deks ja kõrgsoodeks ehk [[raba]]deks.
*[[Eesti soode loend]]
===Kaitsealad===
{{vaata|Eesti kaitsealad}}
*[[Eesti kaitsealade loend]]
==Rahvastik==
''Lähemalt vaata artiklist [[Eesti rahvastik]]''
===Demograafilised näitajad===
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Eestis oli 1 347 510 elanikku. Neist 620 600 ehk 46,1% oli mehed ning 726 910 ehk 53,9% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,6‰, suremuse üldkordaja 12,9‰ ja loomulik iive -2,2‰. 68,5% elanikest oli eestlased, 25,7% venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased, 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid, 0,2% leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Elanike tihedus on 32,2 in/km².
Arvestuslikult rahvaarv oli 1 366 959 ([[1. jaanuar]] [[2001]]), 1 361 000 ([[1. jaanuar]] [[2002]]), 1 356 045 ([[1. jaanuar]] [[2003]]), 1 351 069 ([[1. jaanuar]] [[2004]]), 1 347 510 ([[1. jaanuar]] [[2005]]), 1 344 684 ([[1. jaanuar]] [[2006]]).
2000. aasta rahvaloenduse andmetel rahvaarv oli 1 376 743 ([[31. märts]]).
Eesti rahvastikust oli [[eestlased|eestlasi]] 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli [[venelased|venelasi]] 351 178 ehk 25,6%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 29 012 ehk 2,1%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 17 241 ehk 1,3%, [[soomlased|soomlasi]] 11 837 ehk 0,9%.
Võrreldes 1989. aastaga on Eestis elavate eestlaste arv kahanenud 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus on kasvanud 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel on eestlaste koguarv vähenenud 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv 40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 on Eesti rahvastikunäitajad üldarvudes ning erinevate rahvuste esindatuse suhtarvudes sarnased umbes [[1975]]. aasta seisuga.
Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osatähtsus kõigi sündinute seas olnud vahemikus 70%–74%.
[[Eesti keel|Eesti]] keele oskajate osatähtsus on aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv on 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.
Eesti keelt kõneles emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%.
'''Elanike arv Eesti suuremates linnades 2000. aasta rahvaloenduse andmeil'''
(Algallikana kasutatud osaliselt Statistikaameti väljaannet "2000. aasta rahva ja eluruumide loendus II osa")
{| class="wikitable"
|-
! Linn
! Elanikke
! Eestlasi
! Eestlaste osakaal
|-
| [[Tallinn]]
| 400 387
| 215 114
| 53,7 %
|-
| [[Tartu]]
| 101 169
| 80 397
| 80 %
|-
| [[Narva]]
| 68 680
| 3331
| 4,9 %
|-
| [[Kohtla-Järve]]
| 47 679
| 8479
| 17,8 %
|-
| [[Pärnu]]
| 45 500
| 36 112
| 80 %
|-
| [[Viljandi]]
| 20 756
| 18 995
| 91,5 %
|-
| [[Sillamäe]]
| 17 199
| 719
| 4,2 %
|-
| [[Rakvere]]
| 17 097
| 14 496
| 84,8 %
|-
| [[Maardu]]
| 16 738
| 3331
| 20 %
|-
| [[Valga]]
| 14 323
| 8970
| 62,6 %
|-
| [[Kuressaare]]
| 14 925
| 14 548
| 97,5 %
|-
| [[Võru]]
| 14 879
| 13 414
| 90 %
|-
| [[Jõhvi]]
| 12 112
| 4022
| 33,2 %
|-
| [[Haapsalu]]
| 12 054
| 9587
| 80 %
|-
| [[Paide]]
| 9642
| 8683
| 90 %
|}
[[Tallinn]]a elanike arv oli 2000. aastal 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega inimesi 39 056 (9,7%). Tallinna rahvastikuregistris olevate elanike arv erines 2000. aasta alguses rahvaloenduse andmetest kuni 30 000 võrra, ent tänu elanike registreerimiskampaaniale on see erinevus vähenenud ning augustis 2004 ületas Tallinna elanike registri järgi Tallinna elanike arv taas 400 000 piiri.
Eeltoodud arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis hetkel puudub.
===Asustus===
''Lähemalt artiklis [[Eesti asustus]]
====Vaata ka====
*[[Eesti linnad]]
*[[Eesti linnade loend]]
*[[Eesti alevite loend]]
*[[Eesti alevike loend]]
*[[Eesti külade loend]]
==Riik==
[[Rannajoon]]e pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km [[Läti]]ga ja 294 km [[Venemaa]]ga.
===Põhiseadus===
[[Eesti Vabariigi põhiseadus]] sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega.
===Riigikord===
Eesti riigikord on [[parlamentaarne vabariik]], kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.
[[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab ühe[[koda (parlament)|kojaline]] [[parlament]] [[Riigikogu]], millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on [[Riigikohus]]. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul.
Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil:
*[[Eesti Vabariigi ministeeriumid|ministeeriumid]]
*[[maavalitsused]]
*[[ametid]]
*[[inspektsioonid]]
*[[muud valitsusasutused]]
====Vaata ka====
*[[Eesti valimised]]
*[[Eesti Vabariigi valitsus]]
===Presidendid===
Eesti Vabariigi presidendid pärast taasiseseisvumist [[1991]] on olnud [[Lennart Meri]] ([[1992]]–2001) ja [[Arnold Rüütel]] ([[2001]]–[[2006]]). Rüütli ametiaeg lõppes [[8. oktoober|8. oktoobril]] 2006. Uueks presidendiks valiti [[23. september|23. septembril]] 2006 [[Toomas Hendrik Ilves]]. Järgmised korralised presidendivalimised peaksid toimuma aastal 2011.
====Vaata ka====
*[[Eesti presidentide loend]]
*[[Eesti riigipead]] (Eesti riigipeade täielik loetelu)
===Peaministrid===
''Vaata ka [[Eesti peaminister]], [[Eesti peaministrite loend]]''
Eesti Vabariigi peaministrid alates taasiseseisvumisest on olnud:
* [[Edgar Savisaar]] ([[3. aprill]] [[1990]] – [[30. jaanuar]] [[1992]])
* [[Tiit Vähi]] (30. jaanuar 1992 – [[21. oktoober]] 1992)
* [[Mart Laar]] (21. oktoober 1992 – [[8. november]] 1994)
* [[Andres Tarand]] (8. november [[1994]] – [[17. aprill]] 1995)
* [[Tiit Vähi]] (17. aprill 1995 – [[17. märts]] 1997)
* [[Mart Siimann]] (17. märts 1997 – [[25. märts]] 1999)
* [[Mart Laar]] (25. märts 1999 – [[28. jaanuar]] 2002)
* [[Siim Kallas]] (28. jaanuar 2002 – [[10. aprill]] [[2003]])
* [[Juhan Parts]] (10. aprill 2003 – [[13. aprill]] [[2005]])
* [[Andrus Ansip]] (13. aprill 2005 – ... )
===Sümbolid ja tähised===
====[[Eesti rahvuslill]]====
[[Rukkilill]]
====[[Eesti rahvuslind]]====
[[Suitsupääsuke]]
====[[Eesti lipp]]====
====[[Eesti vapp]]====
====Hümn====
Eesti Vabariigi [[riigihümn]] on "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]".
====Eesti riigipühad====
''Lähemalt vaata artiklist [[Eesti riigipühad]]''
===Haldusjaotus===
:''Vaata ka: [[Eesti maakonnad]]''
Eesti jaguneb 15 [[maakond|maakonnaks]] ([[1. järgu haldusüksus]]). [[2. järgu haldusüksus]]teks on [[vald|vallad]] (vallad ja [[linn]]ad).
[[Pilt:Eesti maakonnad 2006.svg|400px|right]]
Maakonnad:
*[[Harju maakond]]
*[[Hiiu maakond]]
*[[Ida-Viru maakond]]
*[[Jõgeva maakond]]
*[[Järva maakond]]
*[[Lääne maakond]]
*[[Lääne-Viru maakond]]
*[[Põlva maakond]]
*[[Pärnu maakond]]
*[[Rapla maakond]]
*[[Saare maakond]]
*[[Tartu maakond]]
*[[Valga maakond]]
*[[Viljandi maakond]]
*[[Võru maakond]]
==Ajalugu==
===Nimi===
:''Vaata ka: [[Eesti nimi teistes keeltes]]''
Nimi tuleneb [[germaani]] sõna "Estland" [[ladina keel|ladinakeelsest]] versioonist või nimest "[[Aestia]]". Tõenäoliselt tähendas see algselt "ida pool asuvat rahvast". Eestlased ise on end ajalooliselt nimetanud maarahvaks, eestlaste hulgas juurdus nimetus "eesti" alles 19. sajandil.
===Esiajalugu===
''Lähemalt vaata artiklist [[Eesti esiajalugu]]''
[[Eestlased]] on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse [[kammkeraamikakultuur]]iga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi. Tõenäoliselt asusid praeguste eestlaste esivanemad Eesti alale elama aga veelgi varem ehk üsna peatselt pärast [[jääaeg|jääaja]] lõppu enam kui kümme tuhat aastat tagasi.
Eestlased olid tegevad ka merenduses. [[Skandinaavia]] [[saaga]]d pajatavad eestlaste kontaktidest [[viikingid|viikingitega]] [[Rootsi]]st, [[Taani]]st, [[Norra]]st ja isegi [[Island]]ilt. Erilist aktiivsust näitasid üles [[saarlased]]. Suure ulatuse saavutas eestlaste merendus [[viikingiaeg|viikingiaja]] lõpul. [[1187]] Rootsi tollase pealinna [[Sigtuna]] maha põletanud [[piraadid]] olid tõenäoliselt eestlased või [[kurelased]]. Tihti räägitakse ka nn idaviikingitest, kes pärinesid peamiselt Kuramaalt või Saaremaalt
Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete [[sugukond]]adena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Kuni [[1990. aastad|1990. aastateni]] arvati, et selline võrdõiguslik (egalitaarne) ühiskond kestis Eestis kuni [[13. sajand]]i muistse vabadusvõitluseni, kuid viimased ajaloolaste tööd on tõestanud, et aastaks 1200 oli Eesti ühiskond juba küllaltki kihistnud ning nii võim kui ka maa ja tootmisvahendid olid koondunud väikese hulga ülikute ([[vanem]]ate) kätte.
Keskvõimu Muinas-Eestis ei olnud. [[Maakond|Maakonnad]] ja [[kihelkond|kihelkonnad]] tekkisid alles [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] alguses. 13. sajandi alguses elas Eestis umbes 150 000 inimest ligikaudu 45 muinaskihelkonnas. Suur osa kihelkondi oli koondunud maakondadeks, osa aga säilinud eraldiseisvate kihelkondade ehk väikemaakondadena. Koos Läänemere idakalda teiste rahvastega - muinaspreislaste, žemaitide, aukštaitide (kaasaaja [[leedulased|leedulaste]] esivanemad), latgalite, kurelaste, semgalite, liivlaste ja seelidega (kaasaja lätlaste esivanemad) - olid eestlased [[12. sajand]]i lõpul üks väheseid Euroopa rahvaid, mis ei olnud ristiusustatud.
=== Põhjala ristisõjad ehk eestlaste muistne vabadusvõitlus ===
''Lähemalt vaata artiklist [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus]]''
Aastal [[1193]] kuulutas [[paavst]] [[Coelestinus III]] välja ristisõja [[Ida-Euroopa]] [[paganlus|paganate]] vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda [[Põhjala ristisõjad|põhjala ristisõdade]] nime all, mille üheks osaks oli ka eestlaste suures osas vägivaldne ristimine.
Alates [[1208]]. aastast hakkasid ristisõdijad hakkasid koos juba alistatud [[liivlased|liivlaste]] ja [[latgalid|latgalitega]] tegema sõjaretki Eesti alale. Eestlased osutasid ägedat vastupanu ja mõnikord rüüstasid ka ristisõdijate (liivlaste ja latgalite) ala. Eestlaste üheks olulisemaks võiduks peetakse [[1210]]. aastal [[Ümera jõgi|Ümera jõe]] ääres toimunud [[Ümera lahing|lahingut]]. Pikemas perspektiivis sellel võidul siiski erilist tähendust polnud, sest pärast [[1212]]–[[1215]] kehtinud [[Turaida vaherahu]], mille tulemusena pidid Lõuna-Eesti muinasmaakonnad [[Sakala]] ja [[Ugandi]] ristiusku tunnistama, toimus ristisõdijate uus pealetung. [[1217]]. aastal toimunud [[Madisepäeva lahing]]u järel alnges Eesti ala järk-järgult võõrvallutajate kätte. [[1219]]. aastal vallutasid Lindanise linnuse ja selle juures asunud asula (tulevase Tallinna) taanlased. [[1221]]. aastaks oli kogu Eesti mandriala läinud ristisõdijate (sakslaste ja taanlaste) kontrolli alla.
[[1222]]. aastal algas Eestis aga üleüldine ülestõus ning kõik olulisemad linnused peale Tallinna langesid eestlaste kätte. Ristisõdijad kogusid end siiski ruttu ja [[1223]]. aastaks oli enamus Eesist taas nende kontrolli all. Lõplikult otsustas Mandri-Eesti saatuse Tartu langemine [[1224]]. aastal. [[1227]]. aastal alistasid ristisõdijad ka [[Saaremaa]]. Paljus toimus ristimine ja uutele valitsejatele allutamine relva jõul (pms Sakalas ja Ugandis), kuid mitmed piirkonnad alistusid uutele valitsejatele ka rahumeelsete vasallilepingute teel. Sellised alad olid näiteks Virumaa, Läänemaa ja ka Saaremaa - seal jäid paljus paika ka muistsed eesti vanemad, kellest said uute peremeeste vasallid ja kes panid alused mitmete hilisemate aadliperekondadele.
Saaremaa alistamisega 1227. aastal (Valjala linnuse piiramise lõpetanud lepinguga) loetakse traditsiooniliselt muistne vabadusvõitlus ka lõppenuks. Siiski ei saa öelda, et sellega oleksid lõppenud eestlaste vabadusepüüded ja ülestõusud (eriti Saaremaal). Lõplikuks eestlaste alistamiseks ja vabadusvõitluse lõpuks on siiski õigem pidada 1345. aastat, mil Liivi ordu surus veriselt maha Jüriöö ülestõusu Saaremaal (olles seda juba kaks aastat varem teinud mandril). Orjarahvas sai eestlastest tegelikult alles [[16. sajand]]il, kui talupoegadel keelati relva kandmine, kuna just see oli tol ajal vaba mehe tunnus. Selleks ajaks olid eesti ülikuperekondadest tekkinud aadliperekonnad ka enamjaolt juba saksastunud.
===Keskaeg===
Eesti ala ristiusustamist ning allutamist peamiselt saksa soost ristisõdijate poolt [[1227]]. aastaks võib pidada muinasaja lõpuks ning keskaja alguseks Eestis. Eesti ala jaotati võõrvallutajate vahel. Põhja-Eesti ([[Harjumaa]], [[Revala]] ning [[Virumaa]]) läks [[Taani]] alluvusse, sellest moodustati [[1271]]. aastal [[Eestimaa hertsogkond]]. [[Saaremaa]]l ja [[Läänemaa]]l loodi [[Saare-Lääne piiskopkond]] ning Kagu-Eestis (muistse [[Ugandi]] aladel) [[Tartu piiskopkond]]. Ülejäänud Eesti ala ([[Järvamaa]] ja [[Sakala]], samuti ka osa Läänemaast ja Saaremaast) läks esialgu [[Mõõgavendade ordu]], hiljem [[Saksa ordu]] haru: [[Liivi ordu]] alluvusse. [[1346]]. aastal (pärast [[Jüriöö ülestõus]]u) müüs Taani Eestimaa ordule veidi enam kui kolme tonni hõbeda eest.
Selline haldusjaotus kehtis kuni [[Liivi sõda|Liivi sõjani]] ([[1558]]–[[1583]]). Nii keskaja lõpuks Eestis kui ka Vana-Liivimaa lõpuks on peetud [[2. august]]il [[1560]] hilisemate Omuli ja Holdre mõisate vahelises metsas toimunud [[Härgmäe lahing]]ut, mille käigus [[Vene]] väed purustasid Liivimaa ordu väliväed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. Juriidiliselt võttes on sobivamaks terminiks peetud [[1561]]. ja [[1562]]. aasta vahetust, mil Liivi ordu alistus lõplikult [[Poola]]le, samas kui Põhja-Eesti oli läinud [[Rootsi]] ja Lääne-Eesti [[Taani]] võimu alla, Ida-Eestit okupeerisid aga Vene väed.
===Rootsi aeg===
Liivi sõja tulemusena jagati Eesti ala ära Rootsi, Poola ja Taani vahel. Põhja-Eesti (Harjumaa, Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa) läks Rootsile, Lõuna-Eesti aga Poolale. Saaremaa läks Taani omandusse. Ajapikku allutas Rootsi endale kogu Eesti (Lõuna-Eesti [[Altmargi rahu]]ga [[1629]]. aastal pärast pikki Rootsi-Poola sõdu; Saaremaa [[Bromsebrö rahu]]ga [[1645]]. aastal).
Rootsi ajal edenes oluliselt hariduselu: kuningas [[Gustav II Adolf]]i ajal rajati Eestisse [[Tartu Ülikool]]i ning mitu gümnaasiumit. Sajandi lõpus tegutses talurahva harimise alal edukalt [[Bengt Gottfried Forselius]].
Rootsi aeg on sageli eestlaste poolt leidnud äramärkimist kui "vana hea Rootsi aeg" (näiteks [[Villem Reiman]]i kirjutistes), ehkki just Rootsi võimu ajal suutsid balitsaksa aadlikud läbi suruda talupoegade sunnismaisuse, mida on sageli peetud ka [[pärisorjus]]e alguseks. Positiivne visioon kujund ajast põhineb peamiselt [[Karl XI]] ajal ([[1680. aastad|1680.]] ja [[1690. aastad|1690. aastatel]]) toimunud suurele mõisamaade reduktsioonile, mille tulemusena sai riik endale üle 80% Liivimaa ja ligi 20% Eestimaa põllumaadest. Riigitalupoegade õiguslikku seisundit asuti ühtlustama Rootsi talupoegkonna omaga, mis tähendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samas piirati ka Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust ning edendati talupoegkonna harimist ([[Forseliuse seminar]]). Paraku takistas neid arenguid Suur Nälg ([[1695]]–[[1697]]) ning Karl XI surm, lõplikult aga [[Põhjasõda]].
===Tsaariaeg===
[[1700]]–[[1721]] kestnud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Eesti Rootsi alluvusest Vene tsaaririigi koosseisu. [[1704]]. aastal vallutasid venelased [[Tartu]] ja [[Narva]], sellega läksid Ida- ja Kagu-Eesti nende kontrolli alla. [[1708]]. aastal hävitati Tartu ja Narva ning elanikud küüditati Venemaale. [[1709]]. aastal asusid venelased ülejäänud Liivimaad vallutama. Otsustavaks sai [[1710]]. aasta, mil nende kätte langes kogu Eesti ala. Olulist rolli mängis selle juures Harku mõisas [[28. september|28. septembril]] 1710 sõlmitud nn [[Harku rahu]], millega [[Eestimaa rüütelkond]] kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadlike endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas nn [[Balti erikord|Balti erikorra]] ja muutis Eesti ala (samuti kogu Balti provintside ala, kuhu kuulusid lisaks veel [[Liivimaa]], [[Saaremaa]] ja alates [[1795]] ka [[Kuramaa]]) Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks, milleks ta jäi järgnevaks kahesajaks aastaks ehk kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]].
==== Ärkamisaeg ====
''Lähemalt vaata artiklist [[Ärkamisaeg]]''
Eesti rahva rahvusliku ärkamisele panid teadliku aluse meie esimesed [[kõrgharidus]]e saanud mehed – [[Kristian Jaak Peterson]] üliõpilasena ning [[arst]]id [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]].
Väljapaistvate tagajärgedega jätkasid rahvusliku kultuuri viljelemist pastor [[Jakob Hurt]], [[Mihkel Veske]], kirjanik [[Friedrich Kuhlbars]] ning teised selleaegsed eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. Oluline osa oli ka esimese eestikeelse ajalehe "[[Perno Postimees|Perno Postimehe]]" ilmuma hakkamine [[1857]]. ning [[Esimene üldlaulupidu|Esimese üldalaulupeo]] toimumine [[1869]]. aastal, mõlema taga oli peamiselt [[Johann Voldemar Jannsen]]i tegevus. [[1870. aastad|1870. aastatel]] lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi, kellest väljapaistvamad olid [[Carl Robert Jakobson]], [[Juhan Kurrik]] ja mitmed teised. Ärkamisaega pidurdas [[1880. aastad|1880. aastatel]] alanud [[venestamine]].
===Vabadussõda===
''Lähemalt vaata artiklist [[Eesti Vabadussõda]].''
''Vaata ka artiklit [[Eesti lähiajalugu]].''
[[Vabadussõda]] algas [[28. november|28. novembril]] [[1918]] ja lõppes [[2. veebruar]]il [[1920]] sõlmitud [[Tartu rahu]]ga.
==== Põhjused ====
* [[Nõukogude Venemaa]] valitsejate lootus [[maailmarevolutsioon]]i kohesele puhkemisele
* Nõukogude Venemaa tahtis taastada endise [[Tsaari-Venemaa]] piirid
* Nõukogude Venemaa tahtis laialdasemat väljapääsu [[Läänemeri|Läänemerele]]
* Eesti tahtis iseseisvuda
==== Tulemused ====
Sõda lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga, mis määratles Eesti ja Venemaa piiri. Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist. Seega oli Nõukogude Venemaa esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvust.
Tartu rahulepingus sätestatud Eesti idapiiri alusel oli Eesti Vabariigi pindala üle 47 tuhande ruutkilomeetri. Praeguse kontrolljoonega võrreldes kuulusid Eestile suurematest asulatest veel [[Petseri]], [[Irboska]], [[Jaanilinn]] ja [[Laura]].
=== Eesti Vabariik (1918–1940)===
1920.a. Nõukogude Venemaaga sõlmitud Tartu rahu järel tunnistas Eestit kui iseseisvat riiki de jure 1920ndate algul enamik maailma riike. Järgneva kahe aastakümne vältel ehitas Eesti tasapisi üles kõik ühe iseseisva rahvusriigi eksisteerimiseks vajalikud institutsioonid.
Kuni 1934. aastani valitses Eestis parlamentaarne demokraatria, alates 1934. aastast aga autokraatne valitsemisstiil. Selle viimasega kaasnes aga märgatav majandustõus, kultuuri areng jpt, mistõttu just 1930ndate aastate teist poolt mäletati hiljem rahva poolt "vana hea Eesti ajana".
=== [[Teine maailmasõda]] (1939–1944)===
Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939 sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt päästis valla Teise maailmasõja. Eesti jäi selle pakti salaprotokollide kohaselt Nõukogude Venemaa mõjusfääri. Selle tulemusena okupeeris ja annekteeris bolševistlik Nõukogude Venemaa Eesti ajavahemikul oktoobrist 1939 kuni augustini 1940. Vormiliselt sõlmiti esmalt vastastikune abistamise leping koos baaside lepinguga (mis tõi nõukogude väed Eestisse). Seejärel lavastati nn "rahvademokraatlik riigipööre", valiti ebademokraatlikul viisil uus parlament (Riigivolikogu), Eesti muudeti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning otsustati paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Tegelikult olid kõik need sündmused fabritseeritud ja pealesunnitud Nõukogude Liidu poolt Eestit pidevalt sõjalise jõuga ähvardades. Maailma tähelepanu ja võimalikku meelepaha neilt sündmustelt aitas kõrvale juhtida samal ajal toimuv Prantsusmaa annekteerimine natsi-Saksamaa poolt.
Järgnes Eesti riikluse kavakindel hävitamine, mis on Eesti rahva mällu sööbinud "Eesti rahva kannatuste aastana". Toimusid massilised arreteerimised, eraettevõtted natsionaliseertiti, enamik kodanikuühendusi ja seltse suleti, väljapaistvaid kultuuri- ja riigitegelasi hakati taga kiusama. 14. juunil 1941 toimus esimene massküüditamine Siberisse, mis puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika- majandus- ja kultuurieliiti.
See kõik suurendas eestlaste meelepaha uute võimurite vastu. Kui 22. juunil 1941 puhkes sõda Nõukogude Liidu ja natsi-Saksamaa vahel ning Saksa väed jõudsid kuu-pooleteisega Eesti aladele, võeti neid seetõttu vastu kui vabastajaid. Tuleb märkida, et valdav enamik eestlastest ei toetanud sellise käitumisega mitte natsipoliitikat, vaid nägid sakslastes eelkõige vabastajaid bolševistlikust hirmuvalitsusest, kes oli aasta jooksul Eestimaale ja eestlastele nii palju kurja teinud.
Samal põhjusel astusid paljud eestlased 1941-44 vabatahtlikena natsi-Saksa sõjaväkke. Paljud neist tahtsid isiklikult bolševikele kätte maksta hukatud või Siberisse küüditatud lähedaste eest. Massiline eestlaste astumine natsi-Saksamaa sõjaväkke algas 1943. aasta lõpul ja 1944. aastal, mil oli näha, et sõjaõnn pöördub Nõukogude Liidu kasuks ning loodeti kaitsta oma kodumaad bolševike eest. Eesti rahvusväeosadest - nn Eesti Leegoinist - moodustati toona Relva-SSis terve 20. diviis. Kogu seda protsessi võimendas natsi-Saksa poliitika, kus Eesti iseseivust ei taastatud, kuid toonitati, et Eesti iseseisvuse taastamine on tulevikus võimalik, kui Eesti ja eestlased annavad piisava panuse idakampaanias (s.o. võitluses bolševike vastu). Enamik Saksa sõjaväkke nii vabatahtlikult läinud kui ma mobiliseeritud eestlasi lootsid sisimas võidelda siiski oma kodumaa eest. Natsi-ideoloogia ja SSi põhimõtted olid jätkuvalt eestlastele võõrad - Relva-SSi kuulus Eesti Leegion vaid põhjusel, et Wehrmachti võitlejateks võeti vaid sakslasi, eestlasi aga mitte.
Tuntumad eestlased Saksa armees olid [[Johannes Soodla]], [[Henn-Ants Kurg]], [[Paul Vent]], [[Alfons Rebane]], [[Paul Maitla]], [[Harald Riipalu]], [[Hando Ruus]] ning [[Harald Nugiseks]].
Nõukogude väed taasvallutasid Eesti ala ajavahemikul juulist kuni novembrini 1944. Juulis ja augustil 1944 Eesti kirdeosas toiminud ägedad Sinimäe kaitselahingud (kus osales mh ka Eesti Leegion) pidurdasid vallutusprotsessi kuu-kahe võrra. Tänu Sinimägede lahingutele jõudis ligikaudu sada tuhat eestlast augustis-septembris 1944 sõjapõgenikena Rootsi. Hiljem sealt osalt omakorda USAsse, Kanadasse jm emigreerununa panid nad aluse väliseestlaste elujõulisele kogukonnale.
Samuti jõuti augustis-septembris 1944 deklareerida Eesti iseseisvust ning panna kokku Otto Tiefi juhitud valitsus, kes pidas oma viimase istungi 22. septembril 1944 Läänemaal Põgari palvemajas. Mitmetel valitsuse liikmetel õnnestus põgeneda Rootsi, kus nad panid aluse Eesti eksiilvalitsusele. Suuresti tänu Tiefi valistuse olemasolule sai hiljem Eesti vabariigi taasiseseivumisel rakendada õigusliku järjepidevuse printsiipi.
Taasokupeeritud ja -annekteeritud Eestis taaskehtestati nõukogude võim ning 1940.a. alanud Eesti NSV valitsemiskord.
=== [[Stalinism]], [[liberaliseerimine]] ja [[stagnatsioon]] (1944–1986) ===
Eesti taasokupeerimise ja -annekteerimisega 1944 sai Eestist taas liiduvabariik Nõukogude Liidus. Autonoomia liiduvabariigi näol oli suuresti aga näiline, kuna NSV Liit oli suuresti autoritaarne tsentraliseeritud majanduse ja poliitikaga riik.
Kuigi NSV Liit oli eesti taasokupeerinud, jätkasid paljud võitlust metsades. Neid võitlejaid kutsuti [[metsavennad|metsavendadeks]]. See ebavõrdne võitlus oli määratud lõpule, kuna nõukogude võim likvideeris metsavendade peamisi toetajaid so. talupoegkonda. Siiski viimane metsavend [[August Sabbe]] tabati alles 1978 ( sooritas siis enesetapu ).
Alates 1944. aastast jätkusid taas repressioonid ning Eesti Vabariigi ajal 1918-40 loodud väärtuste hävitamine. 25. märtsil 1949 viidi läbi teine rahva massküüditamine Siberisse - erinevalt 1941. aastast pandi seekord suur rõhk maapiirkondadele, sh jõukamate talude peremeestele. Küüditamisele järgnes sundkollektiviseerimine, millega kaotati talud kui majandusüksused nende liitmisega kolhoosidesse. Muutus ka rahvuspoliitika - Tallinnasse, Ida-Virumaale ja mujalegi rajati suurtööstusi, mille tööjõud toodi suuresti sisse Venemaalt. Vene keel hakkas omandama järjest tähtsamat rolli.
Peale Stalini surma 1953. aastal režiim veidi leebus - 1956.-57. aastal aastal said kodumaale naasta näiteks enamikke Siberisse küüditatud. Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all.
=== Uued tuuled (1987–1991) ===
[[1987]]. aasta kevadel algas nn. [[fosforiidisõda]], millega rahvas protesteeris uute kaevanduste rajamise vastu. [[25. mai]]l asutati [[ENSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu]]. [[23. august]]il korraldas Molotovi-Ribbentropi pakti avelikustamise Eesti grupp ([[MRP-AEG]]) [[Hirvepark|Hirvepargis]] pakti aastapäeval meeleavalduse. Sügisel hakati revideerima ametlikku ajalookäsitlust. [[26. september|26. septembril]] ilmus ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] ettepanek viia Eesti üle täielikule territoriaalsele isemajandamisele ([[Isemajandav Eesti|IME]]). [[12. detsember|12. detsembril]] asutati [[Eesti Muinsuskaitse Selts]].
[[1988]]. aasta [[2. veebruar]]il tähistati [[Tartu]]s [[Tartu rahuleping]]u 68. aastapäeva. [[24. veebruar]]il toimus Eesti Vabariigi 70. aastapäeva puhul miiting [[A. H. Tammsaare]] mälestussamba juures ning [[Estonia (teater)|Estonia]] teatris. [[Eesti Muinsuskaitse Selts]] nõudis [[25. märts]]il esimest korda avalikult [[küüditamine|küüditatute]] nimekirja avalikustamist. [[13. aprill]]il tegi [[Edgar Savisaar]] ettepaneku [[Eestimaa Rahvarinne|Rahvarinde]] moodustamiseks. [[14. aprill|14.]] – [[17. aprill]]ini peetud Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi välja [[Eesti lipp|eesti rahvuslipp]]. [[30. aprill]]il ilmus ajalehes Edasi [[deklaratsioon]] Rahvarinde moodustamise kohta. [[10. juuni|10.]] – [[14. juuni]]ni toimusid [[Tallinna lauluväljak]]ul [[öölaulupeod]],millele pandi mitteametlik ja siiani tsenseeritud alus juba aasta varem. [[16. juuni]]l vabastati [[Karl Vaino]] ametist ning [[EKP]] Keskomitee I sekretäriks sai senine [[NSVL]] [[suursaadik]] [[Nicaragua]]s [[Vaino Väljas]]. [[19. juuni]] avati esimene taastatud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestusmärk. [[19. juuli]]l sai alguse [[ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine|Interliikumine]]. [[10. august]]il avaldati [[Rahva Hääl]]es [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salajane lisaprotokoll. [[20. august]]il asutati [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]. [[26. august|26.]] – [[28. august]]ini toimus Tallinna lauluväljakul esimene [[Rock Summer]]. Septembris peetud [[EKP Keskkomitee XI pleenum]]il taaselustati Eesti-keskne poliitika. [[11. september|11. septembril]] peeti lauluväljakul suurüritus [[Eestimaa laul 88]], millel nõuti Eesti [[iseseisvus]]e taastamist. Sellel üritusel osalel üle 300 000 inimese. [[1. oktoober|1.]] – [[2. oktoober|2. oktoobril]] peeti [[Tallinna Linnahall]]is Rahvarinde asutamiskongress. [[30. oktoober|30. oktoobril]] ilmus keeleseaduse eelnõu. Oktoobris-novembris koguti NSV Liidu konstitutsioonimuudatuste rahvaarutelul selle vastu üle 800 000 allkirja. [[16. november|16. novemberil]] peetud [[ENSV Ülemnõukogu]] errakorralisel isungjärgul kinnitati ENSV konstitutsiooniparandused ja [[Eesti NSV suveräänsuse deklaratsioon]]. [[26. november|26. novembril]] võttis [[NSVL Ülemnõukogu]] vastu [[seadlus]]e "16. novembril 1988 vastuvõetud Eesti NSV seaduse "Muudatuse ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)" ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni "Eesti NSV suveräänsusest" mittevastavuse kohta NSV Liidu konstitutsiooni ja NSV Liidu seadustega". [[5. detsember|5.]] – [[7. detsember|7. detsembrini]] peetud ENSV Ülemnõukogu IX istungjäergul otsustati [[stalinism]]aegsed repressioonid inimsusevastasteks kuritegudeks ning võeti vastu otsus Eesti NSV riigikeele kohta. [[10. detsember|10. detsembril]] asutati [[Eesti Roheline Liikumine]]. [[24. detsember|24. detsembril]] tähistati üle hulga aja avalikult jõule.
[[1989]]. aasta [[14. jaanuar]]il taasloodi [[Eesti Olümpiakomitee]]. [[17. veebruar]]il kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu presiidium [[24. veebruar]]i Eesti iseseisvuspäevaks. 24. veebruaril heisati [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni sini-must-valge lipp. [[13. mai|13.]] – [[14. mai]]l peeti Eestimaa Rahvarinde, [[Läti]] "[[Tautas Fronte]]" ja [[Leedu]] "[[Sajūdis]]e" korraldamisel Tallinnas I [[Balti Assamblee]]. [[18. mai]]l võttis Ülemnõukogu XI istungjärk vastu otsuse ülemineku kohta isemajandanmisele ja võttis seisukoha [[Molotovi-Ribbentropi pakt|MRP]] suhtes. [[25. juuni]]l taasavati [[Konstantin Päts]]i ausammas Tahkurannas. [[23. august]]il, MRP 50. aastapäeval moodustati "[[Balti kett]]". [[15. detsember|15. detsembril]] asutati [[Eesti Pank]]. [[24. detsember|24. detsembril]] tunnistas NSVL rahvasaadikute kongress MRP lisaprotokolli olemasolu ning kuulutas selle kehtetuks algusest peale.
[[1990]]. aasta [[17. veebruar]]il taasasutati [[Eesti Kaitseliit]]. [[19. veebruar]]il rehabiliteeris ENSV Ülemnõukogu Presiidium umbes 60 000 nõukogude võimu poolt represseeritud isikut. [[23. veebruar]]il tühistas ENSV Ülemnõukogu [[Eesti NSV konstitutsioon]]i paragrahvi [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] juhtiva rolli kohta. [[24. veebruar]]ist – [[1. märts]]ini toimusid [[Eesti Kongress]]i valimised, sellest kogust sai esimene täievoliline Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu pärast Eesti okupeerimist. Kongressi I istungjärk [[11. märts|11.]]–[[12. märts]]il kinnitas rahva tahet taastada iseseisev riik; alaliselt tegutsevaks organiks moodustati [[Eesti Komitee]]. [[23. märts|23.]] – [[25. märts]]ini peetud [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] XX kongressil lõhenes partei ning sündis otsus luua iseseisev EKP. [[NLKP]]-le truuks jäänud parteiliikmed moodustasid hiljem oma juhtorganid. [[29. märts]]il sai [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlist]] ENSV Ülemnõukogu esimees. [[30. märts]]il tunnistas Eesti NSV Ülemnõukogu NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikuks selle kehtestamise hetkest alates ning kuulutas, et algab üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. [[Indrek Toome]] valitsus astus tagasi. [[3. aprill]]il nimetati [[Edgar Savisaar]] Eesti NSV valitsuse esimeheks.
[[8. mai]]l [[1990]] võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti sümboolikast". Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetati ümber Eesti Vabariigiks.
[[7. august]]il võeti vastu seadus riigilipu ja -vapi kohta; riigilipuks sai taas [[trikoloor]]. [[23. august]]il võeti [[Tartu]]s maha [[Vladimir Lenin|Lenini]] kuju. [[21. oktoober|21. oktoobril]] maeti [[Konstantin Päts]] kodumulda [[Tallinna Metsakalmistu]]le.
[[13. jaanuar]]il [[1991]] pärast NSV Liidu juhtkonna sanktsioneeritud veriseid sündmusi [[Leedu]]s kirjutati Tallinnas alla Eesti Vabariigi, [[Läti|Läti Vabariigi]], [[Leedu|Leedu Vabariigi]] ja [[Vene NFSV]] ühisavaldusele ning lähetati see [[ÜRO]] peasekretärile. Moodustati [[Erakorraline Kaitsenõukogu]]. [[18. jaanuar]]il hakati [[Toompea]]le püstitama [[barrikaad]]e. [[1. märts]]il sai miilitsast politsei.
[[19. august]]il toimus riigipöördekatse [[NSV Liit|NSV Liidus]]. Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu andis Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorralised volitused.
=== Taasiseseisvumine ===
[[20. august]]il [[1991]] võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest]]. [[21. august]]il anti [[Pärnu]]s kätte esimesed Eesti Vabariigi isikutunnistused.
'''[[Island]]''' tunnustas [[22. august]]il esimese riigina Eesti Vabariiki. [[23. august]]il võeti Tallinnas maha Lenini kuju – Lenini puiesteest sai Leninita puiestee. Eesti Vabariigi Valitsus otsustas lõpetada [[NLKP]] vabariikliku organisatsiooni tegutsemise Eesti territooriumil. [[24. august]]il tunnustas [[Venemaa]] Eesti Vabariigi riiklikku isesesvust. [[27. august]]il tunnustasid [[Euroopa Ühendus]]e 12 riiki [[Balti riigid|Balti riikide]] iseseisvust. [[29. august]]il avati [[Tallinn]]as esimene välisriigi suursaatkond – [[Rootsi]] saatkond. [[2. september|2. septembril]] tunnustasid ka [[Ameerika Ühendriigid]] Balti riikide iseseisvust. [[3. september|3. septembril]] otsustati moodustada Eesti Vabariigi kaitsejõud. [[6. september|6. septembril]] tunnustas [[NSV Liidu Riiginõukogu]] Balti riikide iseseisvust.
[[10. september|10. septembril]] võeti Eesti vastu [[Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine|Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise]] liikmeks. [[13. september|13. septembril]] alustas tööd [[Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee]]. [[17. september|17. septembril]] võeti Eesti [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmeks. [[18. september|18. septembril]] võeti [[Eesti Olümpiakomitee]] [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] liikmeks.
[[1. oktoober|1. oktoobril]] tulid müügile esimesed taasiseseisvunud Eesti postmargid. [[9. oktoober|9. oktoobril]] taastati Eesti ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] diplomaatilised suhted, [[24. oktoober|24. oktoobril]] sõlmiti need Eesti ja [[Vene NFSV]] vahel. [[8. detsember|8. detsembril]] аllkirjastatud [[Belovežje kokkulepe|Belovežje kokkuleppega]] otsustati likvideerida [[NSV Liit]] ning moodustada [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]. NSV Liit riigina lõpetas eksistentsi [[26. detsember|26. detsembril]], kui iseennast saatis laiali selle riigi kõrgeim võimuorgan [[NSVL Ülemnõukogu]].
[[20. juuni]]l [[1992]] toimus Eestis [[rahareform]] – võeti kasutusele [[Eesti kroon]]. [[28. juuni]]l võeti [[rahvahääletus]]el vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus]], mis jõustus [[3. juuli]]l. [[20. september|20. septembril]] toimusid [[Riigikogu]] ja [[Eesti Vabariigi president|vabariigi presidendi]] valimised. Sellega jõudis lõpule riigi taasiseseisvumine.
== Kultuur ==
Eesti kultuur on enamjaolt retseptiivne, rangelt võttes puudub iseseisev kultuuripind. Eesti kultuur on peamiselt mõjutatud saksa kultuurist, seda seoses ristisõdijate vallutuste ja valitsemisega Eesti aladel, kuid ka muude naaberriikide kultuurid on oma mõju avaldanud. Tänapäevase eesti kultuuri kujunemisel on suur osa vene kultuuril ja Nõukogude Liidu liikmeks olemisel.
Eesti rahvuseepos on "Kalevipoeg".
Esimene eestikeelne raamat trükiti 1535. aastal, selleks oli Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus (Wanradt-Koelli katekismus).
=== Ärkamisaeg ===
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser [[Aleksander II]] (1855–1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest ([[1861]]) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus ([[1863]]), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega ([[1868]]) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia
otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades.
[[1860]]. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest
saadud tuludest (lina hinda tõstis [[USA]] kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm.
[[Prantsuse revolutsioon]]i, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit — ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris “ärganud talurahva” eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba “valmis” saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana.
[[1857]]. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe “Perno Postimees” asutaja, [[Johann Voldemar Jannsen]] (1819–1890) senise “maarahva” asemel omanimetusena kasutusele mõiste “eestlased”. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele ([[1864]], [[1881]]). Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene ülemkihtide sotsiaalse ja rahvusliku surve ning oma rahvuskaaslaste saksastamise ja venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist.
Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 1860–1880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis-lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane [[Jakob Hurt]] (1839–1907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis [[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilise ajalehe Sakala (ilmus aastatel 1878–1882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses.
Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, “kihistumata muinasühiskonda” idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti “muinaseesti maailmapilt”, millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst.
Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli ([[Aleksander I]] auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872–1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. [[1865]]. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) “[[Vanemuine]]” pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus [[187099) ja korraldas [[1869]]. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel).
=== Laulev revolutsioon ===
Peale Eesti taasiseseisvumist on püütud hoogsalt järele jõuda Euroopas vahepeal toimunud muutustele ning on toimunud erakordselt katalüseeritud retseptsioon. Suur mõju on rahvusvaheliselt valdaval briti-ameerika kultuurikontekstil, mille suunas ja millest lähtuvalt oma kultuuri püütakse kujundada.
== Vaata ka ==
*[[Eesti NSV]]
*[[Eesti ajalugu]]
*[[Eesti tähestik]]
*[[Eesti riigiametid]]
*[[Maarjamaa Risti teenetemärk]]
*[[Eesti neemede loend]]
*[[Eesti poolsaarte loend]]
*[[Eesti valitsejad]]
*[[Maavald]]
*[[Eesti Töörahva Kommuun]]
*[[Eesti piir]]
*[[Eesti NSV Ülemnõukogu]]
*[[Üleminekuperiood (1990–1992)]]
*[[Eesti rahapoliitika]]
*[[Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP)]]
*[[Eesti kodakondsus]]
*[[Eesti maksusüsteem]]
*[[Eesti jalgpalliklubide loend]]
*[[Ober-Ost]]
*[[Kes? Mis? Kus?]]
== Välislingid ==
{{Commons|Estonia}}
{{vikisõnaraamatus}}
* [http://www.riik.ee/et/ e-riik: Eesti riigivõrgu keskus]
* [http://www.estonica.org/index_est.html Estonica — esseistlik teabekogu Eestist]
{{ELriigid}}
{{NATOriigid}}
[[Kategooria:Eesti| Eesti]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[af:Estland]]
[[am:ኤስቶኒያ]]
[[ang:Estland]]
[[ar:إستونيا]]
[[arc:ܐܣܬܘܢܝܐ]]
[[an:Estonia]]
[[roa-rup:Estonia]]
[[frp:Èstonie]]
[[ast:Estonia]]
[[id:Estonia]]
[[ms:Estonia]]
[[zh-min-nan:Eesti]]
[[be:Эстонія]]
[[bs:Estonija]]
[[br:Estonia]]
[[bg:Естония]]
[[ca:Estònia]]
[[cv:Эстони]]
[[cs:Estonsko]]
[[cy:Estonia]]
[[da:Estland]]
[[de:Estland]]
[[na:Estonia]]
[[el:Εσθονία]]
[[en:Estonia]]
[[es:Estonia]]
[[eo:Estonio]]
[[eu:Estonia]]
[[fa:استونی]]
[[fo:Estland]]
[[fr:Estonie]]
[[fy:Estlân]]
[[ga:An Eastóin]]
[[gl:Estonia - Eesti]]
[[ko:에스토니아]]
[[hy:Էստոնիա]]
[[hi:एस्टोनिया]]
[[hsb:Estiska]]
[[hr:Estonija]]
[[io:Estonia]]
[[ilo:Estonia]]
[[ia:Estonia]]
[[os:Эстони]]
[[is:Eistland]]
[[it:Estonia]]
[[he:אסטוניה]]
[[ka:ესტონეთი]]
[[kw:Estoni]]
[[ht:Estoni]]
[[ku:Estonya]]
[[la:Estonia]]
[[lv:Igaunija]]
[[lb:Estland]]
[[lt:Estija]]
[[li:Esland]]
[[jbo:gugrxesti]]
[[hu:Észtország]]
[[mk:Естонија]]
[[mr:एस्टोनिया]]
[[nl:Estland]]
[[nds-nl:Estlaand]]
[[ne:इस्टोनिया]]
[[ja:エストニア]]
[[no:Estland]]
[[nn:Estland]]
[[nrm:Estonnie]]
[[oc:Estònia]]
[[pam:Estonia]]
[[ps:اېسټونيا]]
[[pms:Estònia]]
[[nds:Estland]]
[[pl:Estonia]]
[[pt:Estónia]]
[[ro:Estonia]]
[[rmy:Estoniya]]
[[qu:Istunya]]
[[ru:Эстония]]
[[war:Estonia]]
[[se:Estlánda]]
[[sa:एस्टोनिया]]
[[sc:Estonija]]
[[sco:Estonia]]
[[sq:Estonia]]
[[scn:Estonia]]
[[simple:Estonia]]
[[ss:Estonia]]
[[sk:Estónsko]]
[[sl:Estonija]]
[[sr:Естонија]]
[[sh:Estonija]]
[[fi:Viro]]
[[sv:Estland]]
[[tl:Estonia]]
[[tt:Éstonia]]
[[tet:Estónia]]
[[th:ประเทศเอสโตเนีย]]
[[vi:Estonia]]
[[tg:Эстония]]
[[tpi:Estonia]]
[[tr:Estonya]]
[[udm:Эстония]]
[[uk:Естонія]]
[[fiu-vro:Eesti]]
[[zh-yue:愛沙尼亞]]
[[bat-smg:Estėjė]]
[[zh:爱沙尼亚]]
| |||