Sotho keel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sotho keel''' ehk ''lõunasotho'' ehk ''suuto keel'' on Nigeri-Kongo hõimkonda, [[Bantu keeled|Bantu keelte]] S-rühma, Lõuna-Bantu, Sotho-Tswana keelte hulka kuuluv keel.<ref>http: name="tOSgk" //www.eki.ee/knab/lgv/nkbs.htm</ref> Sotho keelt räägitakse põhiliselt [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], kus ta kuulub 11 riigikeele hulka, ja [[Lesotho|Lesothos]], kus ta on [[Inglise keel|inglise keele]] kõrval üheks riigikeeleks. Kõneletakse ka [[Botswana|Botswanas]] ja [[Svaasimaa|Svaasimaal]]. Dialektid: Põhja-Sotho ja Tswana, mida siiski üldiselt arvestatakse eraldi keeltena. Lesothos kõnelejaid 1,770,000 , üldiselt on sotho keele kõnelejaid 6,024,000.<ref>http: name="XQuW4" //www.ethnologue.com/language/sot</ref>

'''Sotho keel''' ehk ''lõunasotho'' ehk ''suuto keel'' on Nigeri-Kongo hõimkonda, [[Bantu keeled|Bantu keelte]] S-rühma , Lõuna-Bantu, Sotho-Tswana keelte hulka kuuluv keel.<ref>http: name="tOSgk" //www.eki.ee/knab/lgv/nkbs.htm</ref> Sotho keelt räägitakse põhiliselt [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], kus ta kuulub 11 riigikeele hulka, ja [[Lesotho|Lesothos]], kus ta on [[Inglise keel|inglise keele]] kõrval üheks riigikeeleks. Kõneletakse ka [[Botswana|Botswanas]] ja [[Svaasimaa|Svaasimaal]]. Dialektid: Põhja-Sotho ja Tswana,mida siiski üldiselt arvestatakse eraldi keeltena. [[Lesotho|Lesothos]] kõnelejaid 1,770,000, üldse on sotho keele kõnelejaid 6,024,000.<ref>http: name="XQuW4" //www.ethnologue.com/language/sot</ref>

Sotho keel on ka toonikeel, milles kõrgeid ja madalaid toone kasutatakse grammatiliste aspektide ja teatud tähenduste rõhutamiseks.Paljudel [[Bantu keeled|bantu keeltel]] on selline omadus.Tuleb meeles pidada ka seda, et kirjapildis erinevad [[Lõuna-Aafrika Vabariik|lõuna-aafrika]] ja [[lesotho]] keeled. Kõnes on siiski keel samasugune.<ref>http: name="XTREz" //www.transparent.com/learn-sotho/overview.html</ref>

Sotho keele arvsõnad ühest kümneni<ref>http: name="ZmEbW" //www.sesotho.web.za/wordlists/dipalo.htm</ref>

* 2 -– pedi

* 3 -– tharo

* 4 -– nne

* 5 -– hlano

* 6 -– tshelela

* 7 -– supa

* 8 -– robedi

* 9 -– robong

Siduvat sõna ''ke'' kasutatakse tihti [[Lihtlause|lihtlausete]] moodustamisel. Seda kasutatakse, et tunda ära lauses objekti või isikut. Mõndades raamatutes on see kirjutatud ka ''ké'' . [[Morfeem]] tähendab otsetõlkes „see on“. Negatiivse lause saab siis, kui asendada ke sõnadega ''ha se''.<ref>http: name="IgUnF" //www.sesotho.web.za/sentence.htm</ref>

Ja(sõnade vahel) -– le

Ja(lausete vahel) -– mme

aga -– empa

või -– kapa

Tavaliselt lisatakse mineviku moodustamiseks lausele ''ile'' , mis on pärast sidesõna , ning millele lisandub veel abistav liide.<ref>http: name="Vb4wT" //www.sesotho.web.za/tenses.htm</ref>

Sesotho keeles, nagu ka paljudes teistes [[Aafrika keeled|Aafrika keeltes]] on nimisõnad jaotatud erinevatesse nimisõna klassidesse. Nimisõna klassi teadmine on väga oluline lause moodustamisel.<ref>http: name="U09lT" //www.sesotho.web.za/nouns.htm</ref>

| 1a || -– || o || ntate || isa

| 9 || -– || e || ntja || koer

| 16 || -– || ho || fatshe || all

Kui tegusõna on olevikus ja algses vormis, on tal lõpus alati ''–a.''<ref>http: name="c8JUx" //www.sesotho.web.za/verbs.htm</ref>

Hülgama, maha jätma -– ngala

Kaotama, tühistama -– fedisa

süüdistama -– qosa

imetlema -– boha

vaidlema -– lwana

saabuma -– fihla

küsima -– botsa

küpsetama -– baka

Lokatiivi saab moodustada sotho keeles nii, kui lisada nimisõna lõppu ''–ng''. Enamus nimisõnu saab muuta lokatiiviks, kuid on ka erandeid. Kui nimisõna lõpus on ''–a'', siis lisandub lõppu ''– eng''. Kui aga nimisõna lõpeb ''–e'' või ''–o'' , lisandub lõppu lihtsalt ''– ng''. Kui lauses on aga ka isik, lisandub isiku ette sõna ''ho''.<ref>http: name="9neHI" //www.sesotho.web.za/locatives.htm</ref>

Põhilised väljendid sotho keeles, nii [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]] kui [[Lesotho|Lesotho]] ortograafias:<ref>http: name="sTTJp" //www.sesotho.web.za/phrases.htm</ref>

Tähele tuleks panna ka seda, et on viisakas kutsuda vanemat meessoost isikut ''ntate'' (isa) ja vanemat naissoost isikut ''mme'' (ema). Kõneleja enam-vähem samas vanuses olevale meessoost isikule kasutada ''aubuti'' (vanem vend) ja naissoost isikule ''ausi'' (vanem õde). Väga vanade inimeste puhul tuleks kasutada ''ntatemoholo'' (vanaisa) ja ''nkgono'' (vanaema). Sel viisil näidatakse välja austust. Vahel kasutatakse austuse näitamiseks ka mitmuse vormi.<ref>http: name="pIKmz" //www.sesotho.web.za/greet.htm</ref>

{{viited}}|allikad=