Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
==Tekstuur==
[[Image:Olivine basalt2.jpg|thumb|right|[[Vesikulaarne tekstuur|Vesikulaarne]] basalt roheliste [[oliviin]]i fenokristallidega.]]
Basaldi [[Kivimi tekstuur|tekstuur]] on eralduvate [[gaas]]ide tõttu tihti poorne ehk [[Vesikulaarne tekstuur|vesikulaarne]]. Gaaside eraldumisest tekkinud tühikuid nimetatakse [[vesiikulVesiikul (geoloogia)|vesiikuliteks]]iteks. Väga vesikulaarse basaldi tekstuuri nimetatakse [[Šlakiline tekstuur|šlakiliseks]] ja vastavat kivimit [[Šlakk|šlakiks]]. Peamiselt šlakist koosnevad näiteks [[šlakikoonus]]ed. Mõnikord on vesiikulid ühes suunas väljavenitatud, mis viitab sellele, et basaltne [[laava]] oli nende tekke ajal liikuvas ehk voolavas olekus. Sellist tekstuuri nimetatakse direktiivseks ehk [[Suunatud tekstuur|suunatud tekstuuriks]]. Kui vesiikulid on väga peened, nimetatakse tekstuuri peenvesikulaarseks, suure läbimõõduga vesiikulite korral aga jämevesikulaarseks. See, kas kivim on peenvesikulaarne, jämevesikulaarne või lihtsalt vesikulaarne sõltub suuresti teda hindava petroloogi kogemustest ja süsteemist, mille ta endale on loonud. Üldjoontes võib peenvesikulaarseks nimetada basalti, mille vesiikulite diameeter ei ületa paari millimeetrit ja jämevesikulaarseks siis kui vesiikulite läbimõõt ületab sentimeetrit. Vesiikulid on tihti täitunud mõne teise mineraaliga. Selliseid mineraale nimetatakse [[Sekundaarne mineraal|sekundaarseiks]], sest nad ei ole tekkinud samaaegselt basaldi tardumisega, vaid on moodustunud hiljem. Kui vesiikulite sisepinnad on kaetud mineraalide [[Druus|mikrodruusidega]], nimetatakse tekkinud tekstuuri [[Miarooliline tekstuur|miarooliliseks]]. Kui aga vesiikulid on üleni täitunud mineraalse massiga, on tegemist [[mandelkivitekstuur]]iga. Sagedasimad mandelkivitekstuuri moodustavad mineraalid on [[kaltsiit]], [[tseoliit]] ja ränioksiid [[kvarts]]i, [[Ahhaat|ahhaadi]] või [[kaltsedon]]i kujul. Basaldis on tihti teiste kivimite tükke, mida nimetatakse [[ksenoliit]]ideks. Nad on näiteks laavavoolu poolt maapinnalt kaasahaaraud ja hiljem basaldiks tardunud laavavoolu sisse jäänud võõrkivid. Purununud ja hiljem taas kokku [[Tsementeerumine (geoloogia)|tsementeerunud]] basalti nimetatakse [[Bretša|basaltbretšaks]]. Paljud struktuuri ja tekstuuriterminid ei välista üksteist. Ühe basaltse kivimi makroskoopiline kirjeldus võiks välja näha järgnev: porfüürilise struktuuriga afaniitse põhimassiga vesikulaarne kohati mandelkivitekstuur kaltsiidiga šlakiliste ksenoliitidega hüdrotermaalselt muutunud limoniidistunud pinnaga iddingsiitne oliviinbasaldi [[veeris]].
 
==Koostis==
15 887

muudatust