Richard Saaliste: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 195.250.188.67 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Amherst99. |
PResümee puudub |
||
19. rida:
==Päritolu==
Richard Saaliste sündis Läänemaal [[Velise vald (Vigala kihelkond)|Velise]] vallas Nurtu külas Saaliste talus neljalapselise pere teise lapsena. Tema vend [[Artur Saaliste]] oli tuntud sportlane, maadleja (tuli 1942. ja 1943. aastal Eesti meistriks [[Kreeka-Rooma maadlus|Kreeka-Rooma maadluse]] keskkaalus [[Märjamaa]] võistkonnas, kui oli
==Haridus==
35. rida:
1941. aasta sügisel määrati ta [[Omakaitse Hiiumaa malev|Hiiumaa Omakaitse]] ülemaks. Kuna ta ei soovinud vaatamata rängale vigastusele sõjamehe elukutsest loobuda kodumaale nii olulisel ajal, asus ta vigastatud parema käe asemel treenima vasakut kätt. Sihikindla harjutamise ja tugeva tahtejõu tulemusel suutis ta lõpuks kasutada vasakut kätt tulistamisel sama osavalt, kui paremat kätt. Sellelt ametikohalt läkski ta juba rindekõlblikuna vabatahtlikult [[1944]] mais [[1. Eesti Piirikaitserügement|I piirikaitserügemendi]] III pataljoni 11. kompanii ülemaks. I piirikaitserügemendi koosseisus osales ta valveteenistusel [[Pihkva järv|Pihkva]] ja seejärel [[Peipsi järv]]e kaitses.
===Lahing Ahja jõe ääres ja
14. augustil 1944 sattus rügement [[Räpina]] ruumis vaenlase haardesse, millest suudeti end suurte pingutustega [[Võnnu]] suunas läbi murda. Rügemendi kolmas pataljon major R. Hindpere juhtimisel jäeti [[Lääniste]] ruumis [[Ahja jõgi|Ahja jõe]] lõunapoolsele kaldale rügemendi taandumist katma. Vaevalt jõudsid pataljoni kompaniid positsioonid sisse võtta, kui juba venelased neid ründasid. Rünnaku pearaskus tuli vastu võtta ltn. Saaliste kompanii lõigus, mida tabas raskerelvade tulelöök koos sellele järgnenud jalaväe otserünnakuga. 11. kompanii antud tõkketuli peatas selle aga peagi. Seejärel vastas vaenlane uue raskerelvade löögiga, mille tulemusel sai kompanii komandopunkt täistabamuse. Raskerelvade tule katte all õnnestus venelastel tungida juba eestlaste kaevikutesse. Puhkes lähivõitlus, mille tulemusel hävitati pealetungiv vaenlane viimseni. Selles lahingus sai Saaliste vaenlase püstolkuulipilduja kuulist raskelt haavata. Kompanii jäi oma positsioonidele ja ühines 18. augustil Võnnus põhijõududega.
50. rida:
Saaliste täpsematest ülesannetest Eestis on teada vähe, peamine oli kohalike oludega tutvumine (et koguda andmeid massirepressioonidest, kommunistide tegevusest, sõjaväe ja piirivalve tegevusest ja paiknemisest jms) ja vastupanuliikumisega kontakti loomine. Eestis viibimine pidi olema lühiajaline. Saalistele anti kaasa nimekiri Rahvuskomitee liikmetest, kes tuli Eestist välja tuua. Saaliste ise lootis ära tuua ka oma venna koos perega ja vanemad.
[[1946]]. aasta septembris tegi Saaliste esimese katse Eestisse jõudmiseks. Koos sõbraga ettevalmistatud mootorpaadis oli kaasas ka
Saaliste pani kokku uue reisiseltskonna, kuhu kuulusid Läänemaalt pärit lahkusulised, kes soovisid oma Eestis olevaid lähedasi Rootsi tuua.
80. rida:
===Julgeoleku jaht Saalistele===
Metsavendade aktsioonid käivitasid omakorda julgeoleku vastuaktsioonid. Saalistet hakkasid otsima julgeoleku parimad jõud. Tema jahtimist juhtis
Saaliste tabamiseks seati Pärnumaal üles mitmeid lõkse, mille käigus langesid mitmed Saaliste tuttavad metsavennad.
104. rida:
Ainus ellujääja Erika Kask viidi Pärnusse, sealt edasi Tallinna Pagari tänavasse ja [[Patarei vangla|Patareis]] määrati talle kümme aastat sunnitööd [[Siber]]is. Tagasi Eestisse tuli ta 1957.
Saaliste surmaga ei täitunud julgeoleku eesmärk saada temalt vajalikke andmeid. Ka Saaliste salka ei õnnestunud täielikult hävitada. Ümbruskonnas viibinud E. Saar ja E. Järlet tegutsesid veel aastaid edasi. Saaliste juhikoha võttis üle Järlet.
| |||