Babüloonia: erinevus redaktsioonide vahel

Kõige varasem teade Babüloni linna kohta pärineb [[Akkadi Sargon]]i aegselt savitahvlilt [[23. sajand eKr|23. sajandist eKr]]. Pärast viimase sumeri päritolu kuningavõimu, [[Uri III dünastia]] kokkuvarisemist [[Elam]]i rünnakute all ([[2002 eKr]] [[pikk kronoloogia|pika]], [[1940 eKr]] lühikese kronoloogia järgi) sattus enamik Mesopotaamiast [[amoriidid|amoriitide]] võimu alla, kes rajasid seal rea väikesi kuningriike. Amoriitide ajastu esimestel sajanditel olid võimsaimad linnriigid Isin ja [[Larsa]], ehkki [[Šamši-Adad I]] jõudis [[Assur]]i ja [[Mari (Mesopotaamia)|Mari]] ümber asuvate põhjaalade ühendamisele üsna lähedale. Üks amoriitide dünastiaist rajas Babüloni linnriigi, mis lõpuks võttis võimu teiste linnade üle ja rajas [[Vana-Babüloonia]] suurriigi.

Kolmandal aastatuhandel eKr kujunes sumerite ja akkadlaste vahel tihe kultuuriline sümbioos, sealjuures üldlevinud kakskeelsus. Sumeri ja akkadi keele vastasmõju on ilmne kõigis valdkondades, alates ulatuslikest sõnalaenudest ning lõpetades süntaktiliste, morfoloogiliste ja fonoloogiliste mõjudega. Seepärast on [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande]] Mesopotaamiat nimetatud [[keeleline difusioon|keelelise difusiooni]] alaks (''Sprachbund'').