Süüria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P viitetõrke eemaldamine |
|||
179. rida:
[[Philippos II]] ja Aleksander Suure väepealik [[Seleukos I]] Nikator (kreeka keeles 'võitja'; umbes 358 eKr–281 eKr) [[Seleukiidide dünastia]]st, Seleukiidide riigi rajaja, sai 321 eKr [[Babüloonia satraapia]] asevalitsejaks, kindlustus seal sõja järel [[Antigonos I]]-ga lõplikult 312 eKr ja vallutas seejärel Aleksander Suure endise impeeriumi idaalad kuni [[India]]ni. Seleukos I kuulutas enda 305 eKr kuningaks, [[Ipsóse lahing]]u tulemusena (301 eKr) omandas ta Süüria alad. Seleukos I järglaste, [[Antiochos I]], [[Antiochos II]], [[Seleukos II]] ja [[Seleukos III]] ajal võitles riik ülestõusudega [[Bitüünia]]s, [[Pergamon]]is, [[Baktria]]s ja [[Partia]]s ning [[Esimene Süüria sõda|esimeses Süüria sõjas]] (274–271 eKr) Ptolemaioste vastu.
[[223 eKr]] võimule tulnud hellenistlik Süüria kuningas [[Antiochos III]] suutis järgneva 25 aasta jooksul (223–187 eKr) taastada riigis korra ning allutada [[Baktria]] ja [[Partia]] taas oma võimule. Antiochos III võitis ka [[204 eKr]] [[Ptolemaios V]] ning Egiptus kaotas enamiku oma ülemerevaldustest ([[Väike-Aasia]] rannikualad ja selle läheduses asetsevaid saared) ning Lõuna-Süüria.
[[File:Asia Minor 188 BCE.jpg|thumb|250px|[[Väike-Aasia]], [[188 eKr]] peale Apameia rahulepingut]]
Süüria sõjas (192–188 eKr) võitis Rooma [[Antiochos III]]-t ja Rooma pani seega aluse oma mõjuvõimule [[Väike-Aasia]]s. Süüria sõjas ja [[Termopüülide lahing (191 eKr)|Termopüülide]] (191) ja [[Magnesia lahing]]us (190) sai [[Antiochus III]] lüüa, pidi loovutama [[Tauruse mäestik]]ust lääne pool oleva Väike-Aasia osa ja maksma [[Apameia rahuleping]]uga 188. aastal eKr kõrget [[tribuut]]i.
=== Rooma riik ===
| |||