'''Čekiškė''' on alev [[Leedu]]s endise [[Kaunase maakond|Kaunase maakonna]] aladel [[Kaunase rajoon]]is, [[Čekiškė vald|Čekiškė valla]] halduskeskus. Alevis on [[keskkool]] ja [[raamatukogu]]. Vaatamisväärsusteks on [[sünagoog]] aastast [[1785]], katoliku kirik aastast [[1935]] ja [[XIX sajand]]il rajatud asula keskus.
== Ajalugu ==
24. rida:
[[XVII sajand]]il oli asula Gelgaudaste valduses. Aastal [[1620]] ehitati sinna esimene kirik ja sellest sai kohaliku [[kihelkond|kihelkonna]] keskasula. Aastal [[1625]] hakkas seal tegutsema [[kihelkonnakool]], mis küll kahe aasta pärast suleti. Aastal [[1687]] koostatud Vilkija piirkonna inventariraamatus oli asula kohta Čekiškė kõrval kasutusel veel ka nimekuju Piktakiemis. Samast aastast on pärit esimesed teated alevis elavate [[juudid|juutide]] kohta.
XVII sajandi lõpus või [[XVIII sajand]]i alguses sai Čekiškėst alev. Aastal [[1762]] sai see õiguse pidada [[laat]]a. [[XIX sajand]]i alguses avati asulas taas kihelkonnakool. Tsaaririigi ajal oli asula kohta vene keeles kasutusel nimekuju Чекишки.<ref>http://gatchina3000.ru/brockhaus-and-efron-encyclopedic-dictionary/113/113005.htm</ref> Aastal [[1885]] asutati sinna [[postijaam]]. Kaks aastat hiljem põles alev maha; püsti jäi vaid kivist ehitatud sünagoogihoone. Alev ehitati taas üles korrapärase planeeringuga asulana. Alevi põhiplaan on urbanistliku mälestisena kaitse all.<ref>Semaška, Algimantas (2006). Kelionių vadovas po Lietuvą: 1000 lankytinų vietovių norintiems geriau pažinti gimtąjį kraštą (in Lithuanian) (4th ed.). Vilnius: Algimantas. lk. 246. ISBN 9986-509-90-4.</ref> [[XX sajand]]i alguses olid alevis saekaater ja veski, seal valmistati kangast.
Kuni Teise maailmasõjani olid 70% alevi elanikest juudid; sõja ajal aga alevi juudi kogukond hävitati. Pärast sõda sai Čekiškėst kohaliku [[kolhoos]]i keskasula.
<gallery>
37. rida:
==Tuntud elanikke==
* [[Pranas Dovydaitis]] -– Leedu poliitik
* [[Zenonas Petrauskas]] -– Leedu jurist ja diplomaat
