Saaga: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
10. rida:
Tuntuim [[kuningasaaga]] on [[Snorri Sturluson]]i kirjutatud "[[Heimskringla]]".
Ajaloosündmustel
== Põhjamaade saagad ==
16. rida:
Suuliselt põlvest-põlve edasi antud Põhjamaade saagasid hakati Islandi kloostrites üles kirjutama 13. sajandil. Islandi saagakirjandus on väga mitmekesine, hõlmates nii teistest keeltest tõlgitud historiograafilise, religioosse ja entsüklopeedilise sisuga tekste, kui ammustest kangelastest-kuningatest pajatavaid muinasaegseid lugusid<ref>"Kolm saagat Põhjamaade muinasajast". Tõlk. Mart Kuldkepp, toim. Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa, 2011</ref>.
Eestis enam uuritud Islandi saagade (''Íslendingasögur'') sündmustik on enamjaolt seotud Islandi,
Üks esimestest kirjalikest allikatest, mida Eestiga seostatakse, on umbes aastasse 500 dateeritav Gutasaaga. Selle müütilistest sündmustest jutustava loo kohaselt ei suutnud Ojamaa (''Gotland'') oma elanikke ära toita ning kolmandik saare rahvast rändas Eestisse (''Aistland''), Hiiumaa (''Dagaiþi'') saarele, kuhu sisserändajad olevat ehitanud linnuse. Kuna ka Hiiumaal ei suudetud end ära toita, siis siirdusid migrandid edasi Vene aladele<ref> Tvauri, Andres 2010. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Eestis. (http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2010.pdf, 08.04.2011)</ref>.
|