Saaga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
10. rida:
Tuntuim [[kuningasaaga]] on [[Snorri Sturluson]]i kirjutatud "[[Heimskringla]]".
 
Ajaloosündmustel baseeruvadpõhinevad saagad on nii kirjanduslikku kui ajaloolist väärtust kandev rahvalooming, mida on võrreldud kaasaegse ajalooromaaniga<ref>Jonuks, Tõnno 2003. ''Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades''. Mäetagused nr 23 (http://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.htm, 08.04.2011)</ref>.
 
== Põhjamaade saagad ==
16. rida:
Suuliselt põlvest-põlve edasi antud Põhjamaade saagasid hakati Islandi kloostrites üles kirjutama 13. sajandil. Islandi saagakirjandus on väga mitmekesine, hõlmates nii teistest keeltest tõlgitud historiograafilise, religioosse ja entsüklopeedilise sisuga tekste, kui ammustest kangelastest-kuningatest pajatavaid muinasaegseid lugusid<ref>"Kolm saagat Põhjamaade muinasajast". Tõlk. Mart Kuldkepp, toim. Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa, 2011</ref>.
 
Eestis enam uuritud Islandi saagade (''Íslendingasögur'') sündmustik on enamjaolt seotud Islandi, Taani ja Norraga<ref>Zilmer, Kristel 2007. Kommunikatsioonist ja kontaktidest Läänemere piirkonnas islandlaste saagade näitel. Sator nr 6 (http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/2kristelzilmer.pdf, 08.04.2011)</ref>. Lisaks sisaldavad muistendid teateid Läänemere ida poolsetel aladel aset leidnud röövretkedest ja sõdadest, mille üheks toimumiskohaks peetakse Eestit. Siiani on Muinas-Eesti kohta enam teavet leitud kuningasaagadest (''konunga sögur''), mis räägivad peamiselt Norra kuningasuguvõsadest ja islandlaste saagadest (''islendinga sögur''), mis jutustavad islandlastest talupoegade elust ja tegudest <ref>"Kolm saagat Põhjamaade muinasajast"</ref>
 
Üks esimestest kirjalikest allikatest, mida Eestiga seostatakse, on umbes aastasse 500 dateeritav Gutasaaga. Selle müütilistest sündmustest jutustava loo kohaselt ei suutnud Ojamaa (''Gotland'') oma elanikke ära toita ning kolmandik saare rahvast rändas Eestisse (''Aistland''), Hiiumaa (''Dagaiþi'') saarele, kuhu sisserändajad olevat ehitanud linnuse. Kuna ka Hiiumaal ei suudetud end ära toita, siis siirdusid migrandid edasi Vene aladele<ref> Tvauri, Andres 2010. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Eestis. (http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2010.pdf, 08.04.2011)</ref>.