|
# Salvestame faili F suurenenud mahu kuhugi ketta teise plokki ja märgime, et see fail F on osalt salvestatud mujale (Näide 5 pildil). See protsess hoiab salvestamisel aega hulgaliselt kokku, kuid sellise meetodiga salvestades on varsti väga palju väikseid failijuppe. Lugemise teeb see salvestamismeetod üsna aeglaseks, sest kõvakettas peab mitme erineva koha pealt seda faili lugema.
Killustatus ei tähenda ainuüksi seda, et üksik fail asub mitmes erinevas kohas kõvakettal. Tihti loetakse grupp andmeid kindlas järjekorras (näiteks kindlad failid, mida programm vajab laadimiseks, selleks võivad olla meediafailid mängu jaoks) mida võib lugeda killustatuks kui nad ei asu kõvakettal järjestikus. Isegi kui need üksikud failid ise ei ole killustatud siis kõvaketta lugemispea peab ikkagi otsima need failid kõvakettalt üles. Mõningad failigruppidfailirühmad võivad olla isegi esialgu järjestukkujärjest salvestatud, kuid killustuvad kui faile kustutatakse nende failigrupist. Failide uuendused on väga tavalised killustatuse põhjused. Kuna faili uuendamiseks tavaliselt kustutatakse vanad failid kõigepealt ja siis salvestatakse uued andmed vanade asemele. Kuigi enamusenamik failisüsteeme ei kirjuta uusi faile sammasamasse füüsilisse asukohta, kuhu taheti. Seetõttu täituvadki vabad lüngad kõvakettal mitmesuguste teiste failidega. Windows-isWindowsis kasutusel olev defragmenter eeldab, et samas kaustas olevad failid võivad olla teineteisega seoses ja neid vajatakse lugemisel koos.
Kõvaketta defragmentimiseks kasutatakse defragmentimise tarkvara. Kuid see tarkvara võib faile ringi paigutada ainult kõvaketta vaba osa ulatuses. See on väga intensiivne operatsioon ja seda ei ole võimalik läbi viia kettal kus on vähe või ültsemitte vaba ruumi. Defragmentsiooni ajal on süsteemi jõudlus piiratud ja kõige parem oleks kui arvutis ei tehtaks midagi niikaua kui protsess käib. Seda selleks, et defragmentimine ei satuks segadusse, kui failisuurused üllatuslikult muutuvad. Olenevalt programmi algoritmist võib suuremat kasu saada mitmekordsest järjestikusest defragmentimisest.
==Defragmentimise viisid failitüüpide järgi==
* FAT: – MS-DOS 6.x ja Windows 9x süsteemid tulevad koos sellise defragmentimise tööriistaga nagu Defrag. DOS versioonis on piiratud kasutamisega Norton SpeedDisk defragmentija.<ref name="wZTTs" /> Selle versioon mis tuli koos Windows 9x oli litsentseeritud Symantec Corporationilt ja versioon mis tuli koos Windows 2000 ja XP-ga oli litsentseeritud Condusiv Technologiesilt.
* NTFS: – oli tutvustatud koos Windows NT 3.1-ga, kuid NTFS failisüsteem ei omanud siis ühtegi seadmedraiverit ja seetõttu ei olnud seal ka defragmentimise võimalust.<ref name="92Tsc" /> Windows NT 4.0-ga tuli kaasa kolmanda osapoole defragmentimise rakendusliidesed. Kuid ühtegi defragmentimise tööriista ei olnud lisatud. Windwos 2000, Windows XP ja Windows Server 2003 omasid defragmentimise tööriista, mis oli Diskeeperi baasil, see tööriist kasutas ära eelnevalt lisatud defragmentimise rakendusliidest.<ref name="JsvjP" /> Windwos Vista, Windows 7 ja Windows 8 defragmentimise tööriist oli rohkesti täiendatud ja omas uut kasutajaliidest.<ref name="ZIfaU" /><ref name="WkX3H" /> Samuti on saadaval kolmanda osapoolte defragmentimise tööriistu Microsoft Windows operatsioonisüsteemidele.
* BSD UFS ja eriti FreeBSD kasutavad sisemist ümberjagajat, mis otsib võimalust killustatust vähendada hetkel, kui andmeid salvestatakse kettale.<ref name="7lUN9" /> See suudab efektiivselt hoida süsteemi degradeerumisest pikaajalisel kasutusel.
* Linux ext2, ext3 ja ext4: Sarnaselt– UFSsarnaselt failisüsteemileUFS-failisüsteemiga kasutavad lahendusi, mis püüavad hoida ära killustatust jooksvalt.<ref name="XtmMi" /> Sellest tulevnevalt ei ole defragmentimine enamjaolt vajalik.<ref name="rLqbk" /> Ext2 kasutab e2defrag-defragmentimistööriista, mis rakendub arvuti väljalülitamisel.<ref name="KtpSl" /> See tööriist aga ei ühildu ext2 järeltulija ext3 failisüsteemiga. Ext3-s kasutatakse teisi failisüsteemist sõltumatuid defragmentimise tööriistu, mis töötavad ka tahapoole ühilduvas ext4-s. Tänapäeval on võimalik kasutada e4defrag defragmentimise tööriista ext4 failisüsteemis.
* VxFS: See– see failisüsteem omab fsadm-tööriista, kuhu on lisatud defragmentimise tööriist.
* JFS: Omab– omab defragfs tööriista IBM operatsioonisüsteemides.<ref name="UhoWR" />
* HFS Plus: Seda– seda failisüsteemi kasutas Mac OS 8.1, mis toodi turule aastal 1998. Selles failisüsteemis on kasutusel mitmed optimeerimis algoritmidoptimeerimisalgoritmid ning selletõttuseetõttu puudub eraldiseiseveraldi defragmentimise tööriisttööriista pole.<ref name="FBV5K" /> Faile püütakse defragmentida samal ajal kui neid kasutatakse. See toob endaga kaasa mitmeid piiranguid failide defragmentimiseks (kaasaarvatud maksimum failisuurus 20 MB). Koos OS X 10.3 väljalaskega on võimalus kasutada iDefrag defragmentimise tööriista Coriolis Systemsi poolt.
* WAFL: See– see failisüsteem on kasutusel NetAppi ONTAP 7.2 operatsioonisüsteemis ja selles on võimalik suuri faile defragmentida kasutades käsklustkäsuga reallocate.
* XFS: Omab– omab internetipõhist defragmentimise tööriista xfs_fsr.
* SFS: On– on võimeline faile defragmentima isegi siis kui failisüsteem on kasutusel.
* ADFS: Failisüsteem– failisüsteem, mis oli kasutusel RISC OS ja varastes Acorn Computersites. Siin hoitakse faile killustumast jooksvalt ja seetõttu ei vaja käsitsi defragmentimist.
==Kirjandus==
* Norton, Peter (1994) ''Peter Norton's Complete Guide to DOS 6.22'', page 521 – Sams (ISBN 067230614X)
* Woody Leonhard, Justin Leonhard (2005) ''Windows XP Timesaving Techniques For Dummies, Second Edition'' page 456 – For Dummies (ISBN 0-764578-839).
* Jensen, Craig (1994). ''Fragmentation: The Condition, the Cause, the Cure''. Executive Software International (ISBN 0-9640049-0-9).
* [[Dave Kleiman]], Laura Hunter, Mahesh Satyanarayana, Kimon Andreou, Nancy G Altholz, Lawrence Abrams, Darren Windham, Tony Bradley and Brian Barber (2006) ''Winternals: Defragmentation, Recovery, and Administration Field Guide'' – Syngress (ISBN 1-597490-792)
* Robb, Drew (2003) ''Server Disk Management in a Windows Environment'' Chapter 7 – AUERBACH (ISBN 0849324327)
| 