Redaktsioon: 8. detsember 2015, kell 20:40 redigeeri 88.196.178.177 (arutelu) lisasin ladinakeelse nimetuse Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. juuli 2017, kell 21:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=august\|aasta=2009}} '''Doktorikraad''' on kõrgeim [[~~Teaduskraad\|teaduslik kraad~~teaduskraad]] paljudes riikides, sealhulgas Eestis. Sellele võivad eelneda [[litsentsiaat]] (näiteks Rootsis), [[magister]], [[bakalaureus]]. 8. rida: Mõnedes riikides (näiteks Saksamaal) võib doktorikraadile järgneda habilitatsioon. Doktorikraadi andmise õigus on üldreeglina tunnustatud [[ülikool]]idel. Doktorikraadi saamiseks peab selle taotlejal reeglina olema juba olemas sellest madalama astmega ~~teaduslik kraad~~teaduskraad (tavaliselt magistrikraad). Doktorikraadi saamisele eelneb [[doktorantuur]], mis võib kesta kuni 3 aastat, paljudes maades aga ka kauem. Doktorantuuri käigus kirjutab doktorant (doktorikraadi taotleja) vajalikud ~~teaduslikud tööd~~teadustööd (avaldab ~~teaduslikke artikleid~~teadusartikleid, valmistab ette doktoriväitekirja), sooritab vastavad eksamid jmt. Doktorantuur lõpeb doktoriväitekirja kaitsmisega vastava ülikooli teadusnõukogu ees. Doktorikraad pärineb keskaegsetest [[ülikool]]idest (''doctor'' - [[ladina keel]]es "õpetaja"). Eri maadel ja mõnikord ka eri ülikoolides või koguni erinevatel erialadel esitatakse doktorikraadi saamisel erinevaid nõudmisi. Reeglina annab doktorikraad õiguse kandideerida ülikoolides õppejõu kohale - näiteks peab Eestis bakalaureuseõppe õppejõududest 50% olema doktorikraad. Mõnel maal võivad professeerumisel lisanduda eritingimused nagu näiteks [[habilitatsioon]].

Doktorikraad: erinevus redaktsioonide vahel