Doktorikraad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisasin ladinakeelse nimetuse
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}
'''Doktorikraad''' on kõrgeim [[Teaduskraad|teaduslik kraadteaduskraad]] paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
 
Sellele võivad eelneda [[litsentsiaat]] (näiteks Rootsis), [[magister]], [[bakalaureus]].
8. rida:
Mõnedes riikides (näiteks Saksamaal) võib doktorikraadile järgneda habilitatsioon.
 
Doktorikraadi andmise õigus on üldreeglina tunnustatud [[ülikool]]idel. Doktorikraadi saamiseks peab selle taotlejal reeglina olema juba olemas sellest madalama astmega teaduslik kraadteaduskraad (tavaliselt magistrikraad). Doktorikraadi saamisele eelneb [[doktorantuur]], mis võib kesta kuni 3 aastat, paljudes maades aga ka kauem. Doktorantuuri käigus kirjutab doktorant (doktorikraadi taotleja) vajalikud teaduslikud töödteadustööd (avaldab teaduslikke artikleidteadusartikleid, valmistab ette doktoriväitekirja), sooritab vastavad eksamid jmt. Doktorantuur lõpeb doktoriväitekirja kaitsmisega vastava ülikooli teadusnõukogu ees.
 
Doktorikraad pärineb keskaegsetest [[ülikool]]idest (''doctor'' - [[ladina keel]]es "õpetaja"). Eri maadel ja mõnikord ka eri ülikoolides või koguni erinevatel erialadel esitatakse doktorikraadi saamisel erinevaid nõudmisi. Reeglina annab doktorikraad õiguse kandideerida ülikoolides õppejõu kohale - näiteks peab Eestis bakalaureuseõppe õppejõududest 50% olema doktorikraad. Mõnel maal võivad professeerumisel lisanduda eritingimused nagu näiteks [[habilitatsioon]].