Nanorobootika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
P avastati mikroskoop > leiutati mikroskoop
16. rida:
* '''1974''' – professor Norio Taniguchi defineerib nanotehnoloogiat kui materjalide töötlemist,
lahutamist, konsolideerimist ja deformeerimist ühe aatomi või molekuli tasemel.
* '''1980. aastatel''' avaldas [https://en.wikipedia.org/wiki/K._Eric_Drexler Dr. Eric Dexler] avaldab mitmeid teaduslikkemitu artikleidteadusartiklit nanotasandi nähtustest ja seadmetest.
 
* '''1981''' – avastatileiutati skaneeriv tunnelmikroskoop (STM)<ref name="ApeoP" />.
 
* '''1985''' – avastati [https://et.wikipedia.org/wiki/Fullereen fullereenid] (ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid).
 
* '''1986''' – avastatakseleiutati a[https://et.wikipedia.org/wiki/Aatomj%C3%B5umikroskoopia atomjõumikroskoobi] (AFM) ja Dr. Eric Dexler avaldab raamatu “Engines of Creations: The Coming Era of Nanotechnology”<ref name="bA3Y6" />, mida peetakse esimeseks nanotehnoloogia raamatuks.
 
*'''1987''' – esimene ühe elektroni transistor
*'''1988''' – disainitaksetöötati välja esimene valk
*'''1989''' – suudetakse kirjutada IBM vaid 35 ksenooni aatomiga
*'''1991''' – avastatakseleiutati [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsiniknanotoru süsiniknanotorud]
*'''1999''' – esimene ühe-molekuli lüliti
*'''2000''' – loodi USA nanotehnoloogia initsiatiiv valdkonna uurimiseks ja koordineerimiseks, mis pani alguse tõsistele jõupingutustele nanotehnloloogias.
46. rida:
=== Süsiniknanotorud ===
{{vaata|Süsiniknanotorud}}
'''Süsiniknanotoru''' ('''CNT''' – ''carbon nanotube'') on silindrilise nanostruktuuriga [[süsiniku allotroop]]. Nende silindriliste [[süsinik]]u [[molekul]]ide ebaharilikke omadusi väärtustatakse [[nanotehnoloogia]]s, [[optika]]s, [[materjaliteadus]]es ja teistes tehnoloogia valdkondades. Tänu erakordsele [[soojusjuhtivus]]ele, mehhaanilistelemehaanilistele ja [[elekter|elektrilistele]] omadustele sobivad nad kasutamiseks [https://et.wikipedia.org/wiki/Nanoelektroonika nanoelektroonikas], [https://et.wikipedia.org/wiki/Elektromehaaniline_mikros%C3%BCsteem elektromehaanilistes mikrosüsteemides] ja nanorobootikas.
{|class="wikitable"
|'''Omadused'''
64. rida:
Pikkus
 
|Üks/Mitumitu
10–1000
 
~0.,4 nm to >3 nm – ühekihilised (SWNTs)
 
~1.,4 nm to >100 nm – mitmekihilised (MWNTs)
 
Mitmeid mikromeetreid (nöör – sentimeetreid)