Pn-siire: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
1. rida:
'''Pn-siire''' on [[monokristall|monokristallilise]] [[pooljuht|pooljuhi]] ala, milles toimub üleminek [[aukjuhtivus]]elt (p-juhtivuselt) [[elektronjuhtivus]]ele (n-juhtivusele). Niisuguse ülemineku eriomaduseks on tõkkekihi moodustumine negatiivse ja positiivse [[ruumlaeng]]u mõjul. <ref
Selline tõkkekiht annab pn-siirdele ventiiliomaduse: välise pinge rakendamisel laseb siire voolu läbi ainult ühes suunas. Pn-siiret kasutatakse mitut eri liiki [[diood]]ides ja muudes [[pooljuhtseadis]]tes.
27. rida:
[[Pilt: Pn-junction-equilibrium-graph.ee.png|pisi|350px|Tõkkekihi ([[ruumlaeng]]u piirkonna) kujunemine pingestamata pn-siirdes<br/>Jaotatud laeng (negatiivne ja positiivne ruumlaeng) hoiab siirdes püsivalt alal elektrivälja ning [[elektrivälja potentsiaal|väljapotentsiaali]] (sisemise pinge) vastavalt [[Poissoni võrrand]]ile; väljaspool ruumlaengu piirkonda elektriväli puudub (joonisel hallid pinnad)]]
== Ruumlaeng tõkkekihi moodustajana<ref
Pn-siirde n-piirkonnas on elektronide kontsentratsioon mitu suurusjärku suurem kui p-piirkonnas. Seetõttu tungib teatud osa kaootilises soojusliikumises olevaid elektrone sealt p-piirkonda, s.t toimub elektronide difusioon. Samuti difundeeruvad augud oma paiknemistiheduse ühtlustamiseks p-piirkonnast n-piirkonda ja rekombineeruvad seal elektronidega..
61. rida:
{{vaata|Heterosiire}}
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="yNUTe">Pooljuhtdiood. Eesti entsüklopeedia, 7. kd, lk 410</ref>
<ref name="D1u0l">Lembit Abo. Elektroonikakomponendid. 1997, lk 9‒11</ref>
}}
==Vaata ka==
*[[Pooljuht]]
| |||