Pavel Tšerenkov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Artiklis mainitud Tamm olevat lasknud oma nime käänata Tamm : Tammi : Tammi. (Vt ka tema kohta käivat artiklit, sealgi on Tamm : Tammi.) |
|||
6. rida:
==Elu ja looming==
Tema vanemad Aleksei Jegorovitš ja Marija olid jõukad talupojad. [[OGPU]]/[[NKVD]] arreteeris isa kaks korda. 1930. aasta lõpus tehti ta [[kulak]]uks. [[Esseerid]]e parteisse kuulumise ja 1930. aasta "kulakute" kokkutulekul osalemise eest mõisteti ta 1931. aastal asumisele. 1937. aastal arreteeriti ta uuesti ning 1938. aastal mõisteti süüdi [[Kontrrevolutsiooniline agitatsioon|kontrrevolutsioonilises agitatsioonis]] ja lasti 1938. aastal maha.
Pavel
Aastal 1930 astus ta [[Leningrad]]is [[Füüsika ja Matemaatika Instituut|Füüsika ja Matemaatika Instituudi]] [[aspirantuur]]i.
Aastast 1932 hakkas ta [[teaduslik juhendaja|juhendaja]]ks saanud [[Sergei Vavilov]]i algatusel [[kandidaaditöö]] jaoks uurima [[gammakiirgus]]e [[luminestsents]]i vedelikes (sealhulgas [[uranüülsoolad]]e lahus [[väävelhape|väävelhappes]])[[raadium]]i [[gammakiirgus]]e toimel. Peagi viidi osakond üle [[Moskva]]sse ja sellest sai NSV Liidu Teaduste Akadeemia [[P. N. Lebedevi Füüsika Instituut]]. Ta näitas, et peaaegu kõikidel juhtudel tekitavad valgust tuntud põhjused, näiteks [[fluorestsents]]. Töö käigus avastas ta [[Tšerenkovi kiirgus]]e ehk [[Tšerenkovi efekt]]i ehk [[Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus]]e ehk [[Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus]]e ehk [[Vavilovi-Tšerenkovi efekt]]i. Gammakiirgus tekitas rahuldava seletuseta nõrka helesinist [[helendus]]t, mis erines tavalisest luminestsentsist. (Seda helendust olid märganud ka [[Marie Curie]] ja [[Pierre Curie]], kes pidasid seda luminestsentsi liigiks.) Lihtsate, kuid töömahukate, kannatlikkust, leidlikkust ja tähelepanelikkust nõudvate<ref>"Nende katsete tegemisel ilmnesid eredalt P. A. Tšerenkovi iseloomujooned – tööst haaratus, ebaharilik visadus seatud eesmärgi saavutamisel, võime leida lihtsaimaid teid tekkivate ülesannete lahendamiseks, tähelepanu katse "pisiasjadele"." J. I. Tamm, B. B. Govorkov.</ref> katsetega tegi Tšerenkov kindlaks selle omadusi, kasutades [[nägemisläve fotomeetria]]t (ta tugines kauasest pimeduses viibimisest teravnenud nägemisele).<ref>Algeliste meetodite kasutamine tegi Tšerenkovi uurimistulemused paljude teadlaste silmis kahtlasteks.</ref> Juba esimestes katsetes selgus kiirguse ebatavaline [[polariseeritus]] paralleelselt langevate gammakiirte suunaga, mittetundlikkus [[luminestsentsi kustutamistegurid|luminestsentsi kustutamistegurite]] suhtes ning energia kasv [[kiirgusspekter|kiirgusspektris]] algsete [[gammakvant]]ide [[lainepikkus]]e vähenemisel. Tšerenkov eemaldas kahekordselt [[destilleeritud vesi|destilleeritud vee]] abil kõik [[lisand]]id, mis võisid olla fluorestsentsi varjatud allikad. Ta kasutas kuumutamist ja lisas näiteks [[kaaliumjodiid]]i ja [[hõbenitraat]]i, mis vähendavad tavalise fluorestsentsi helendust ja muudavad selle teisi omadusi, ning kordas katseid kontrolllahustega. Kontrolllahustes muutus valgus tavalisel kombel, kuid helesinine helendus jäi muutumatuks. Vavilov jõudis 1934 järeldusele, et vedelikus vaadeldud sinine helendus pärineb kiiretelt [[elektron]]idelt, mis moodustuvad gammakiirguse [[Comptoni efekt]]i tõttu, kuid pidas seda ekslikult [[pidurkiirgus]]eks<ref>Ka [[Leonid Mandelštam]] ei uskunud, et konstantse kiirusega liikuv osake võiks valgust kiirata.</ref>. Tšerenkov uuris seda kiirgust põhjalikult veel mitu aastat. Alles osaliselt juhuslikult 1936 avastatud kiirguse asümmeetria veenis Tšerenkovi ennast ja tema töökaaslasi, et nähtus on reaalne, ja andis võtme selle mõistmiseks. Leiti, et elektroni trajektoori ja kiiratud valguse vaheline nurk on kooskõlas [[Huygensi printsiip|Huygensi printsiibiga]]. Samas instituudis töötanud [[Ilja Frank]] ja [[Igor Tamm]] näitasid [[1936]], et Tšerenkovi kiirgus on lokaalset [[valguse kiirus]]e [[keskkond (füüsika)|keskkonnas]] ületavate [[laetud osake]]ste kiirgus. Nende teooriast järeldub, et mis tahes laetud osake, mis liigub läbipaistvas keskkonnas kiiremini valguse [[faasikiirus]]est selles keskkonnas, kiirgab valgust. Tšerenkovi kiirguse koonus on analoogne lainega, mis tekib paadi liikumisel kiirusega, mis ületab lainete levimise kiiruse, ning [[helibarjäär]]i ületava lennuki liikumisel. Frank osales ka mõnedes katsetes. Tšerenkov tegi 1936 ja 1937 katseid, mis kinnitasid Franki ja
Radiation Produced by Electrons Moving in a Medium with Velocities Exceeding That of Light". Samal aastal avaldas artikli ajakiri [[Physical Review]] ning varsti leidis nähtus kinnitust ja aktsepteerimist. G. S. Landsberg nimetas Tšerenkovi töid nõukogude teaduse ehteks. V. L. Ginzburg töötas hiljem välja Tšerenkovi kiirguse kvantteooria. ([[Oliver Heaviside]] oli seda nähtust ennustanud juba 1888 ja [[Arnold Sommerfeld]] 1995.) Aastal 1937 märkas Tšerenkov, et nähtust on võimalik kasutada relativistlike laetud osakeste kiiruse mõõtmiseks. See võimalus teostati palju hiljem, kui paranes nõrkade valgussähvatuste registreerimise tehnikad [[fotokordisti]]te ja kujutise võimendite abil. Tšerenkovi kiirgusel põhinevad kiirete laetud osakeste detektorid ([[Tšerenkovi loendur]]id) kujunesid [[suurte energiate füüsika]]s asendamatuteks. Nendega hakati mõõtma [[Osakestekiirendi|kiirendites]] moodustuvate ja kosmilises kiirguses leiduvate üksikute suure kiirusega osakeste kiirust. Mida kiiremini osake liigub, seda kitsam on Tšerenkovi koonus. Et Tšerenkovi kiirgusel on energeetiline lävi ja ta koosneb lühiimpulssidest, siis saab Tšerenkovi loenduri abil hajutada väikese energiaga osakesi ja eristada peaaegu üheaegselt saabuvaid osakesi. Osakeste registreerimisega kaasneb teave osakese massist ja energiat. Sellise detektoriga avastasid [[Owen Chamberlain]] ja [[Emilio Segrè]] 1955. aastal [[antiprooton]]i, samal põhimõttel töötas kosmiliste kiirte loendur tehiskaaslasel [[Sputnik-111]]. Tšerenkovi tehnika on peamine viis erineva massiga osakeste eristamiseks kiirendikatsetes. Osakese impulssi mõõdetakse [[magnetiline kallutamine|magnetilise kallutamise]] kaudu ning kiirust Tšerenkovi kiirguse nurga või intensiivsuse kaudu. Gaasides saab seda tehnikat kasutada isegi energiatel, mis ületavad 100 GeV. Teine laialt kasutatav rakendus on [[Tšerenkovi kalorimeeter]], millel põhinevad [[gammaastronoomia]] ja maa-alused katsed sealhulgas looduslikku päritolu [[neutriino]]de avastamiseks.
45. rida:
==Tunnustused==
*10. juuni [[1945]] – [[Tööpunalipu orden]]
*[[1946]] – esimese järgu [[Stalini preemia]] koos Vavilovi, Franki ja
*[[1946]] – medal "За доблестный труд в Великой Отечественной войне 1941–1945 гг."
*[[1948]] – medal [[Moskva 800. aastapäeva mälestuseks]]
*[[1951]] – Stalini preemia koos autorite kollektiiviga [[elektronide sünkrotron]]i loomises osalemise eest
*27. märts [[1954]] – orden [[Austuse märk]]
*[[1958]] – [[Nobeli füüsikaauhind]] koos [[Ilja Frank]]i ja [[Igor Tamm|Igor Tammiga]]
*[[1964]] – [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] korrespondentliige
*28. juuli [[1964]] – [[Lenini orden]]
*[[1970]] – [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemik
*[[1970]] – [[medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]]
*26. juuli [[1974]] – [[Lenini orden]]
*[[1975]] – juubelimedal "[[30 aastat võidust]]"
*[[1977]] – [[NSV Liidu riiklik preemia]] tööde tsükli eest kergete tuumade lõhestamise kohta suure energiaga gammakvantide poolt
*[[1981]] – kuldmedal [[Teenete eest teaduses ja inimkonna ees]] ([[Tšehhoslovakkia Teaduste Akadeemia]])
*27. juuli [[1984]] – [[sotsialistliku töö kangelane]], [[Lenini orden]], kuldmedal [[Sirp ja Vasar]] teenete eest füüsikateaduse arendamisel, teaduslike kaadrite ettevalmistamisel ja seoses 80. sünnipäevaga
*[[1985]] – juubelimedal "[[40 aastat võidust]]"
*teine [[Tööpunalipu orden]]
70. rida:
Aastal 1930 abiellus Tšerenkov Voroneži ülikooli vene kirjanduse professori [[Aleksei Putintsev]]i, [[Ivan Nikitini majamuuseum]]i rajaja tütre Marija Putintsevaga, kes oli samal aastal lõpetanud Voroneži ülikooli pedagoogikateaduskonna vene keele ja kirjanduse osakonna ning oli samuti suunatud Kozlovi linna. Neil sündisid poeg Aleksei (1932) ja tütar Jelena (1936).
Novembris 1930 Aleksei Putintsev arreteeriti seoses
Alates 1962. aastast elas Tšerenkov Moskvas [[Lenini prospekt (Moskva)|Lenini prospekt]]i lähedal Füüsika Instituudi läheduses.
Tšerenkov oli tagasihoidlik. Ta ei nõudnud enda kaasamist Tšerenkovi kiirguse rakenduste väljatöötamisse. Võib-olla ta isegi vältis Tšerenkovi tehnika kasutamist oma katsetes. Tema suurem panus jäi 1930. aastatesse ning ta rõhutas Vavilovi, Franki ja
==Mälestuse jäädvustamine==
|