Macau: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
31. rida:
: [[Pilt:Portuguese-Macau full name.ogg|pisi|center|Macau ametlik nimi portugali keeles]]
 
Eestikeelne lühendnimi on Macau [mak'au], mis lähtub portugali keelest (portugali hääldus [mɐˈkaw]). Varem soovitati lühendnimena kasutada hiina keelest lähtuvat lühendnime Aomen (hiina keeles 澳门 / 澳門, ''Àomén'', lühend 澳, ''Ào''). Inglise keeles on lühendnimed Macau ja Macao (viimane järgib varasemat portugali kirjapilti). Mitteametlikult kasutatakse kantoni keeles ka nime 馬交 (Maa5 Gaau1 [ma̬ː káːu]).
 
Enne portugallaste tulekut 16. sajandi keskel olid koha nimed Haojing (濠鏡 'austripeegel') ja Jinghai (鏡海 'peeglimeri').<ref name="M517" />
 
Arvatakse, et nimi ''Macau'' tuleb 1448 ehitatud meresõitjate ja kalurite jumalannale [[Mazu]]le pühendatud [[A-Má tempel|A-Má templi]] (媽閣廟, ''Māgé Miào'', ''Maa1 Gok3 Miu6'', kohalik nimi Maa5 Gok3 Miu6 või Maa5 Gok3 Miu5) nimest. Portugali meremehed olevat randunud just templi juures ning saanud küsimusele koha nime kohta vastuseks 媽閣 (''Māgé'', ''Maa1 Gok3''). Portugallased nimetasid siis poolsaare [[Macau poolsaar]]eks.
46. rida:
 
==Asend ja suurus==
Macau asetseb [[Zhu Jiangi delta]] lääneosas. Idasse ja lõunasse jääb [[Põhja-Hiina meri]], põhjastpõhjas piirneb tariik [[Zhuhai Shi]]'ga [[Guangdong]]i provintsis. Macau on [[Hongkong]]ist 60 km edelas ja 145 km kaugusel [[Guangzhou]]st.
 
Rannajoone pikkus on 41 km. Maismaapiir [[Guangdong]]i provintsiga ([[Zhuhai erimajanduspiirkond]], [[Zhuhai Shi]]) on 310 m või 340 m{{lisa viide}} pikkune.<ref name="Uq31P" /> Peapiiripunkt on [[Portas do Cerco piiripunkt]] Macau poolsaare põhjatipus mõne meetri kaugusel [[Portas do Cerco]]st; [[Mandri-Hiina]] poolel vastab sellele [[Gongbei piiripunkt]] [[Zhuhai Shi]]'s.
184. rida:
[[Pilt:200 Escudos commémorant l'arrivée des Portugais en Chine en 1513, pièce frappée en 1996.jpg|pisi|Portugali mündid (1996) portugallaste Hiinasse jõudmise (1513) mälestuseks]]
[[Pilt:Saopaulo Chinnery.jpg|pisi|[[George Chinnery]] (1774–1852). ''[[São Paulo varemed]]''. Aastal 1602 taastatud [[Madre de Deusi kirik]] ning [[São Paulo Kolleegium]] hävisid 1835 tulekahjus. Alles on vaid kivist lõunafassaad.]]
[[Pilt:1870Macao.jpg|pisi|Macau (umbes 1870).]]
===Enne portugallaste saabumist===
[[Macau poolsaar]]elt on leitud tõendeid 4000–6000 aasta tagusest inimasustusest, [[Coloane]]'i saarelt 5000 aasta vanusest.{{lisa viide}}
 
Macau ajalugu ulatub tagasi [[Qini dünastia]] aega (221–206 eKr), mil Macau ala läks [[Guangdong]]i provintsi [[Nanhai ringkond|Nanhai ringkonna]] [[Panyu maakond|Panyu maakonna]] koosseisu.<ref name="M517" /> [[Jini dünastia]] (265–420 pKr) ajal kuulus see [[Dongguani ringkond]]a ning järgnevate dünastiate ajal kord Nanhai, kord Dongquani ringkonda. [[Songi dünastia]] (960–1279 pKr) ajal aastal 1152 kuulus see uude [[Xiangshani maakond]]a.
 
Alates 5. sajandist kasutasid Kagu-Aasia ja Guangzhou vahet sõitvad laevad piirkonda sadamana peavarju, joogivee ja toidu saamiseks. Piirkonna esimesed teadaolevad elanikud olid [[Lõuna-Songi dünastia]] aegsed 50 000 põgenikku, kes otsisid 1277 kaitset mongolite sissetungi eest. Nad suutsid oma asulat kaitsta ja jäid sinna elama. Hiinlaste keskus Macaus oli pikka aega [[Mong Há]] [[Macau poolsaar]]e põhjaosas; seal oli piirkonna vanim tempel, [[Guanyin]]ile pühendatud budistlik tempel.{{lisa viide}} [[Mingi dünastia]] (1368–1644 pKr) ajal tulid piirkonda elama kalurid mitmelt poolt [[Guangdong]]i ja [[Fujian]]i provintsist. Nad rajasid [[A-Má tempel|A-Má templi]], kus palvetati meresõidu ohutuse pärast. Hoklod hakkasid esimesena huvi tundma Macau kui võimaliku lõunaprovintside kaubanduse keskuse vastu.
 
===Portugali kolonialisatsioon===
197. rida:
Macaust sai suurem asula alles pärast portugallaste saabumist 16. sajandil.<ref name="vdO6T" />
[[Pilt:Macau_oldmap.jpg|pisi|Macau poolsaare kaart (1639)]]
[[Portugallaste suured maadeavastused|Portugallaste suurte maadeavastuste]] ajal uurisid Portugali meresõitjad Aasia ja Aafrika rannikut. Aastal 1510 rajati tugipunktid [[Velha Goa|Goa]]s, 1511 vallutati [[Melaka sultanaat]], mis oli Hiina liitlane ja maksis Hiinale andamit, ning tõrjuti sultan [[Mahmud Shah]] [[Malaka poolsaar]]e lõunatippu, kust ta portugallasi ründas. Aastal 1513 jõudsid esimeste portugallastena Hiinasse [[Jorge Álvares]] ja tema kaaslased, kes [[Portugali Melaka]]st renditud [[džonki]]ga maabusid [[Zhu Jiangi delta]]s Lintini saarel ([[Nei Lingdingi saar]]el) ning püstitasid saarele kivist tähise, mis kuulutas selle [[Portugali kuningas|Portugali kuninga]] [[Manuel I]] valduseks. Aastal 1513 tegi ka [[India asekuningas]] [[Afonso de Albuquerque]] [[Rafael Perestrello]]le ülesandeks seilata Hiinasse, et luua kaubandussuhted. Rafael kauples 1513 ja 1516 hiina kaupmeestega Kantonis ([[Guangzhou]]s), kuid kaugemale teda ei lastud. Aastal 1517 saatis Manuel I Guangzhousse diplomaatilise ja kaubandussaatkonna eesotsas [[Tomé Pires]]i ja [[Fernão Pires de Andrade]]ga. See saatkond tegutses keiser [[Zhengde]] surmani [[Nanjing]]is 1521. Pärast seda ei olnud keisri õukond välissuhetest enam huvitatud, samuti mõjutasid õukonda teated portugallaste halvast käitumisest mujal Hiinas ning kukutatud Melaka sultani abipalved portugallaste väljaajamiseks. Aastal 1520 otsustati saatkond vahistada ja pärast Mahmud Shahi uut sõnumit saatkond hukati. Melakalased kirjeldasid, kuidas portugallased olevat neid petnud, kasutades kaubandust ettekäändena riigi vallutamiseks. Aastatel 1521 ja 1522 jõudsid mõned Portugali laevad [[Tuen Mun]]i kaubasaarele, kuid vaenulikuks muutunud Hiina võimud ajasid need ära. Malailaste [[Melaka sultanaat]] maksis Hiinale andamit ning oli Hiina liitlane.
 
Aastal [[1535]] said Portugali kaupmehed õiguse laevu Macau sadamates ankrusse heita ja kaubelda, kuid mitte rannas elada. Umbes 1552–1553 said nad ajutise loa ehitada randa ladusid mereveest märjaks saanud kaupade kuivatamiseks; varsti ehitasid nad algelisi kivimaju praeguse [[Nam Vani järv]]e piirkonda. Kauplemine Hiinaga algas 1553.
207. rida:
20. sajandil põgenesid paljud hiinlased Macausse. Macau kaubandus elavnes.
 
Alates 1960ndatest on Hiinal olnud Macau üle poiitiline kontroll. 1999. aastal sai Macaust Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkond.
 
==Vaata ka==