Redaktsioon: 5. aprill 2015, kell 18:09 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P Stuttgartis > Stuttgardis Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. juuli 2017, kell 12:35 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
18. rida: Eugen Gustav Dücker õppis aastail [[1858]]–[[1862]] [[Peterburi Kunstide Akadeemia]]s, esmalt skulptuurierialal ning hiljem maastikumaalierialal professor Sokart Vorobjovi juures. Akadeemia lõputöö "Tammemets Tallinna lähedal" (kuulub praegu [[Tretjakovi galerii]]le) eest sai ta 1862. aastal esimese järgu kuldmedali.<ref name="Jassmann, 1954" /> Ühtlasi sai ta ka kuueaastase stipendiumi välismaale.<ref name="Jassmann, 1954" /> 1863 reisis Dücker [[Saksamaa]]le, viibis lühemat aega [[Berliin]]is, [[Stuttgart\|Stuttgard]]is ja [[Karlsruhe]]s ning jõudis järgmisel aastal Düsseldorfi, kus veetis oma kuus stipendiaadiaastat.<ref name="Jassmann, 1954" /> [[1872]]. aastast töötas [[Düsseldorfi Kunstiakadeemia]]s professorina<ref>EKM kataloog, Tallinn, 1933, lk 18</ref>. 1868. aastal ~~omistas~~andis Peterburi Kunstide Akadeemia Dückerile akadeemiku ja 1874. aastal professori nimetuse.<ref name="Jassmann, 1954" /> Saksamaal elades külastas kunstnik korduvalt Eestit ning maalis hulga Eestimaa maastikke. Tema juures Düsseldorfis õppis terve rida Eestimaal tegutsenud maastikumaalijaid: [[Oskar Hoffmann]], [[Richard Bergholz]], [[Julius Fedders]], [[Alexander Schlater]].<ref name="Jassmann, 1954" /> ==Looming== Kõigi oma Düsseldorfi Knstiakadeemias töötatud 44 aasta jooksul, soosis Dücker [[realism (kunst)\|realistlikku]] loodusekujutust, mistõttu seal seni ~~viljeletud~~viljeldud [[romantism\|hilisromantiline]] maastikumaal taandus. Dücker jäi ~~tihendalt~~tihedalt seotuks Venemaa kunstieluga ja osales ~~mitmetel~~mitmel ~~näitustel~~näitusel, sealhulgas ka 1882. aastal toimunud teisel [[peredvižnikud\|peredvižnikute]] näitusel.<ref name="Jassmann, 1954" /> Oma looduse motiivirikkust rõhutava loominguga uuendas ka vene maastikumaali ning pani aluse selle uuele tõusule. ~~Eelistas~~Dücker eelistas valgusküllaseid selgelt liigendatud rannamaastikke (nt „Tiskre rand”, 1866, ja „Mere rannal”, 1875), eriti [[Rügen]]i saare ja [[Saaremaa]] vaateid, mida täiendas harilikult väikeste olustikustseenidega<ref>Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996</ref>. Kasutas sageli Eesti ja [[Läänemeri\|Läänemere]] motiive. Ta on loonud ka elulisi, tehniliselt meisterlikke [[ofort]]e ja [[akvarell]]e, näiteks "Viljalõikus", "Mere kallas", "Sügismaastik".<ref name="Jassmann, 1954" /> <gallery perrow=6>

Eugen Gustav Dücker: erinevus redaktsioonide vahel