Vikipeedia

Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
25. rida:
 
==Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium==
Luteriusu evangeeliumi kiriku valitsusorgan, Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium (saksa keeles ''Des Liefländischen Ober Consistorii'') moodustati [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] [[Idamereprovintsid|Idamereprovintsis]] [[Liivimaa provints]]is [[18. märts]]il [[1633]]. aastal Liivi- ja [[Ingerimaa]] ning [[Karjala lään]]i [[kindralkuberner]]i [[Johan Skytte]] poolt välja antud Liivimaa konsistoriaal- ja kiriku[[visitatsioon]]ikorralduse alusel. Enne seda tegutses Liivimaal Gustav II AdolfAdolfi poolt 1622. aastal Liivimaa superintendendiks nimetatud Riia ülempastor [[Hermann Samson]].
 
Konsistooriumi ülesandeks oli Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine.
32. rida:
1832. aastal kinnitati "[[Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]]", millega loodi Venemaa evangeelne luterlik kirik, kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Kõik [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] asunud luterlikud kirikud jagunesid kaheksaks konsistoriaalseks ringkonnaks, mida valitses [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]] (Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistoorium) ja järelevalvet teostas [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]].
 
30. novembernovembril 1833. aastal nimetati Liivimaa ülemkonsistoorium Valitsevavalitseva Senatisenati seadlusega ümber '''Liivimaa ProvintsiaalkonsistooriumProvintsiaalkonsistooriumiks'''iks ning. [[konsistooriumKonsistoorium]]i ülesandeks oli ringkonna kirikute juhtimine ja vaimulik kohus, pastorite ametisse määramine ja nende tegevuse kontrollimine, usuõpetuse õpetamise kontrollimine koolides, perekondlike küsimuste, lahutuste ja kiriklikku sekkumist nõudvate üleastumiste läbivaatamine.
 
1890. aastal liideti [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|Liivimaa konsistooriumipiirkonna]] Liivimaa konsistooriumiga Tallinna, Eestimaa ja Saaremaa konsistoorium.
 
1917. aastal pärast [[Liivimaa kubermang]]u Lõuna-Eesti alade liitmist ühisesse [[Eestimaa kubermang]]u 30. märtsil 1917. aastal, ühendati 18. veebruaril 1918 Liivimaa Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga ja Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati Eestimaa konsistooriumile kõik luteriusu kogudused Eestis.
==Konsistooriumi koosseis==
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi liikmete hulka kuulusid, selle moodustamisel kaheksa liiget: ilmalik president ehk direktor, [[superintendent]], kolm ilmalikku ja kolm [[vaimulik]]ku kaasistujat ([[assessor]]it) ning sekretär. Direktori ja superintendendi kinnitas ametisse [[Liivimaa provintsiaalvalitsus]] või [[Rootsi kuningas]]. 1648. aastast olid [[konsistoorium]]i liikmeteks ainult vaimulikud. 1662. aastal taastati Liivimaa konsistooriumis ilmalikud kaasistujad. [[Konsistooriumi president|Konsistooriumi presidendiks]] määrati superintendent, tema asetäitjaks [[ilmalik]] [[president]].
42. rida:
Lisaks Liivimaa konsistooriumile asutati kolme peamisse Liivimaa linna – [[Riia|Riiga]], [[Tartu]]sse ja [[Koknese]]sse – kolm [[alamkonsistoorium]]i, kuhu kuulusid [[praost]], kaks vaimulikku ja kaks [[ilmik]]liiget.
 
Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus 1710. aastal [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] poolt taastati 1710. aastal andis [[Vene tsaar]]i täievolilise esindaja Liivimaal Gerhard Johann von Löwenwolde poolt 1634. aasta Liivimaa ülemkonsistoorium segakonsistooriumina. Ülemkonsistooriumi juhtis maanõunikust direktor, liikmete hulka kuulusid ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit). Direktori valis rüütelkond, teised liikmed kinnitas ametisse kindralkuberner konsistooriumi ettepanekul. Ülemsuperintendendi nimetas ametisse kindralkuberner Liivimaa rüütelkonna esildisel.
 
1832. aasta "Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse" alusel oli Liivimaa ja ka teiste ringkonna eesotsas oli ([[provints]]iaal)konsistoorium, mida finantseeriti [[riigieelarve]]st.
 
Liivimaa provintsiaalkonsistooriumi presidendiks oli ilmalik isik ja asepresidendiks vaimulikust ülemsuperintendent, liikmeiks kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat<ref name="K1ogj" />. Konsistooriumi liikme amet oli eluaegne. Provintsiaalkonsistooriumid allusid järelvalvejärelevalve korras [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]] ja [[Peterburi]]s asuvale [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|üldkonsistooriumile]]. Provintsiaalkonsistooriumi asepresidendi kohal oli juhtivvaimulik, keda [[VELK Saaremaa konsistooriumiringkond|Saaremaa]], [[VELK Tallinna konsistooriumiringkond|Tallinna]] ja [[VELK Riia konsistooriumiringkond|Riia]] ringkonnas nimetati [[superintendent|superintendendiks]].
 
===Liivimaa superintendent===
{{Vaata| Liivimaa superintendent}}
 
*1622–1643 [[Hermann Samson]] (a-staastast 1640 von Samson)
*1643–1648 [[Andreas Virginius]] <ref name="bjf8z" /> (kohusetäitja)
*1648–1649 [[Johannes Laurentii Stalenus]] (ka [[Johann Lorenzsohn Stalen]])
89. rida:
 
==Töökorraldus==
[[1636]]. aastal jagati Liivimaa [[Konsistoriaalringkond|konsistoriaalringkondadeks]], mille eesotsas olid Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumile ehk ülemkonsistooriumile alluvad [[alamkonsistoorium]]id ning [[1650]]. aastal loodi maakonna tasandil kirikuvalitsemis[[institutsioon]]ina [[ülemkirikueestseisja]]- amet, kes tegeles kiriku majandusasjadega ja kirikliku kohtuga.
 
[[1686]]. aastal Rootsi vastuvõetud kirikuseaduse kehtestamisega moodustati lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda —: [[Liivimaa superintendentkond|Liivimaa]], [[Riia superintendentkond|Riia]], [[Saaremaa superintendentkond|Saaremaa]] ja [[Ingerimaa superintendentkond]],; seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega lõplikult 1690. aastate algupoolel. Ülemkirikueestseisja amet ja alamkonsistooriumid likvideeriti, seoses [[Mõisate reduktsioon|mõisate riigistamisega]] kadus paljudes [[kihelkond]]ades [[mõisnik]]e [[patronaadiõigus]].
 
Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus 1710. aastal [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] poolt taastati 1711. aastal Tartus ja Pärnus ülemkonsistooriumile alluvad linna- eehk alamkonsistooriumid. 1714. ja 1739. aasta korraldustega allutati ülemkonsistoorium mittekiriklikes küsimustes [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtule]] ja, kiriklikes [[Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskolleegium]]ile ning [[1727]]. aasta maapäeva otsusega taastati ülem[[kirikueestseisja]]te ametid.
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_Evangeeliumi_Luteriusu_Konsistoorium"