Redaktsioon: 8. september 2015, kell 19:31 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust P Tühistati kasutaja Kuriuss (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi EmausBot. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. juuli 2017, kell 23:48 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 266 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: p/T = const, kui V = const (p = const × T). Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb enamiku tingimuste korral üsna hästi ideaalse gaasi ~~käitumisele~~käitumisega ja see teeb Charles'i seaduse kasulikuks. Charles'i seaduse avaldas esimesena [[Prantsusmaa\|prantsuse]] loodusteadlane [[Joseph Louis Gay-Lussac]] [[1802]], aga ta omistas selle ~~autorluse~~autorsuse oma kaasmaalase [[Jacques Charles]]'i avaldamata tööle [[1780. aastad\|1780. aastatest]]. Gay-Lussacist sõltumatult avastas selle seaduse [[Inglismaa\|inglise]] loodusteadlane [[John Dalton]] [[1801]], kuigi tema kirjeldus oli vähem põhjalik kui Gay-Lussaci oma. Seaduse põhimõtet kirjeldas juba sajand varem prantsuse teadlane [[Guillaume Amontons]], aga Gay-Lussac oli esimene, kes näitas, et see kehtib üldiselt kõigile gaasidele, kaasa arvatud normaaltingimustes vedelal kujul esinevate ainete [[aur]]udele. Ta täheldas ka, et see seadus ei kehti gaaside [[keemistemperatuur]]ist üksnes mõne kraadi võrra kõrgemate temperatuuride juures. 12. rida: Charles'i seadus jätab mulje, et kui temperatuur läheneb [[absoluutne nulltemperatuur\|absoluutsele nullile]], siis läheneb gaasi ruumala nullile. See küll reaalsete gaaside kohta ei käi. Kui ükskõik missugust reaalset gaasi piisavalt jahutada, siis ta [[veeldumine\|veeldub]], kui temperatuur langeb tema keemistemperatuurini, mis on igal gaasil erinev. Seetõttu kehtib Charles'i seadus reaalsetele gaasidele üksnes keemistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel. Gay-Lussac püüdis kindlaks määrata ka seda temperatuuri, millel ideaalse gaasi ruumala peaks nulliks muutuma. Ta sai selleks ~~-266~~–266,66 °C, mis langeb täitsa hästi kokku tänapäevase väärtusega ~~-273~~–273,15 °C. Esimesena arutles minimaalse temperatuuri võimalikkuse üle [[Robert Boyle]] [[1665]]. Esimesena püüdis absoluutse nulltemperatuuri väärtust määrata Guillaume Amontons [[1702]] ja sai selle väärtuseks ~~-240~~–240 °C. [[Lord Kelvin]] määras aastal [[1852]] temperatuuriks, millel Charles'i seaduse järgi peaks gaaside ruumala nulliks muutuma, ~~-273~~–273,22 °C, aga ta ei seostanud seda absoluutse nulliga. Alles [[Ludwig Boltzmann]] näitas [[1870]], et need kaks langevad kokku. [[Kategooria:Gaaside seadused]]

Charles'i seadus: erinevus redaktsioonide vahel