Redaktsioon: 25. mai 2017, kell 00:18 redigeeri 217.71.46.227 (arutelu) →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. juuli 2017, kell 20:11 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
13. rida: \| Teenistused = [[Eesti Rahvavägi]] \| Auaste = [[kolonelleitnant]] \| Juhitud üksused = [[Laiarööpmeline soomusrong nr. ~~3\|Laiarööpaline soomusrong nr~~ 3]] \| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]] \| Autasud = [[Vabadusrist]] I/2<br>Vabadusrist II/2 <br>Vabadusrist II/3<br>[[Karutapja orden]]i III klass 19. rida: '''Oskar Luiga''' [[VR I/2]], [[VR II/2]], [[VR II/3]] ([[28. september]] [[1894]] [[Pangodi vald]], [[Tartumaa]] – [[24. juuni]] [[1941]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]). [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3\|~~Laiarööpalise~~Laiarööpmelise soomusrongi nr 3]] ülem [[Eesti Vabadussõda\|Vabadussõjas]]. ==Teenistuskäik== Oskar Luiga sündis 1894. aastal [[Pangodi mõis]]as metsavahi peres, õppis [[Tartu Linnakool]]is, metsanduskoolis ja [[Peterburi lipnike kool]]is, töötas mõnda aega [[Novgorodi kubermang]]us abimetsaülemana. Võttis osa [[Esimene maailmasõda\|Esimesest maailmasõjast]], siirdus [[staabikapten]]ina [[Eesti rahvusväeosad]]e [[1. Eesti jalaväepolk]]u, kus oli [[rood]]u- ja [[pataljon]]iülemaks [[1918]]. aasta aprillini. Eesti Vabadussõja ajal määrati ta [[Tallinna löögipataljon]]i ülema abi ja seejärel teenis soomusrongil, [[7. jaanuar]]ist 1919~~. aastast~~ määrati ta [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3\|~~Laiarööpmelise~~laiarööpmelise soomusrongi nr. 3]] ülemaks, kellena teenis [[27. jaanuar]]ini 1920~~. aastal~~. [[1920]]. aasta veebruaris [[kaitseväeteenistus\|teenis]] [[alampolkovnik]]u [[sõjaväeline auaste\|auastmes]] [[Kalevlaste Maleva\|Kalevlaste maleva]] ülemana ja [[6. Jalaväepolk\|6. Jalaväepolgu]] ülema abina. [[1921]]. aastal lahkus ta kaitseväeteenistusest [[kolonelleitnant\|kolonelleitnandi]] aukraadis ning töötas [[Rakvere metskond\|Rakvere metskonna]] [[metsaülem]]ana. Oskar Luiga oli [[Rahvuslik Keskerakond\|Rahvusliku Keskerakonna]] liige ja Rakvere osakonna esimees, kuid heideti erakonnast välja 29. septembril 1933<ref>Keskerakond Rakvere osakonnaga vastolus. [[Vaba Maa]], 1. oktoober 1933, nr. 230, lk. 7.</ref>. Oskar Luiga vahistati [[27. november\|27. novembril]] 1940~~. aastal~~ ja hukati [[NKVD]] poolt arvatavasti [[24. juuni]]l [[1941]] [[Kose (Tallinn)\|Kosel]] [[Scheeli villa]]s. O. Luiga on maetud Tallinna [[Kaitseväe kalmistu]]le. ==Isiklikku== Oskar Luiga vend [[Johannes Luiga]] oli üks ~~noorimaid~~nooremaid Vabadussõjas langenud võitlejaid. ==Viited== 39. rida: ==Kirjandus== "Eesti Vabadusristi kavalerid". Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1984, lk ~~60-61~~60–61. [[Mati Õun]], [[Jaak Pihlak]]. "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased." II kogumik, Tallinn 2002, lk ~~47-48~~47–48. *[[Jaak Pihlak]], "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010.

Oskar Luiga: erinevus redaktsioonide vahel