Erinevus lehekülje "Oskar Luiga" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 35 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P
| Teenistused = [[Eesti Rahvavägi]]
| Auaste = [[kolonelleitnant]]
| Juhitud üksused = [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3|Laiarööpaline soomusrong nr 3]]
| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]]
| Autasud = [[Vabadusrist]] I/2<br>Vabadusrist II/2 <br>Vabadusrist II/3<br>[[Karutapja orden]]i III klass
'''Oskar Luiga''' [[VR I/2]], [[VR II/2]], [[VR II/3]] ([[28. september]] [[1894]] [[Pangodi vald]], [[Tartumaa]] – [[24. juuni]] [[1941]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).
 
[[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3|LaiarööpaliseLaiarööpmelise soomusrongi nr 3]] ülem [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]].
 
==Teenistuskäik==
Oskar Luiga sündis 1894. aastal [[Pangodi mõis]]as metsavahi peres, õppis [[Tartu Linnakool]]is, metsanduskoolis ja [[Peterburi lipnike kool]]is, töötas mõnda aega [[Novgorodi kubermang]]us abimetsaülemana. Võttis osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]], siirdus [[staabikapten]]ina [[Eesti rahvusväeosad]]e [[1. Eesti jalaväepolk]]u, kus oli [[rood]]u- ja [[pataljon]]iülemaks [[1918]]. aasta aprillini.
 
Eesti Vabadussõja ajal määrati ta [[Tallinna löögipataljon]]i ülema abi ja seejärel teenis soomusrongil, [[7. jaanuar]]ist 1919. aastast määrati ta [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3|Laiarööpmeliselaiarööpmelise soomusrongi nr. 3]] ülemaks, kellena teenis [[27. jaanuar]]ini 1920. aastal.
 
[[1920]]. aasta veebruaris [[kaitseväeteenistus|teenis]] [[alampolkovnik]]u [[sõjaväeline auaste|auastmes]] [[Kalevlaste Maleva|Kalevlaste maleva]] ülemana ja [[6. Jalaväepolk|6. Jalaväepolgu]] ülema abina.
 
[[1921]]. aastal lahkus ta kaitseväeteenistusest [[kolonelleitnant|kolonelleitnandi]] aukraadis ning töötas [[Rakvere metskond|Rakvere metskonna]] [[metsaülem]]ana. Oskar Luiga oli [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvusliku Keskerakonna]] liige ja Rakvere osakonna esimees, kuid heideti erakonnast välja 29. septembril 1933<ref>Keskerakond Rakvere osakonnaga vastolus. [[Vaba Maa]], 1. oktoober 1933, nr. 230, lk. 7.</ref>.
 
Oskar Luiga vahistati [[27. november|27. novembril]] 1940. aastal ja hukati [[NKVD]] poolt arvatavasti [[24. juuni]]l [[1941]] [[Kose (Tallinn)|Kosel]] [[Scheeli villa]]s. O. Luiga on maetud Tallinna [[Kaitseväe kalmistu]]le.
 
==Isiklikku==
Oskar Luiga vend [[Johannes Luiga]] oli üks noorimaidnooremaid Vabadussõjas langenud võitlejaid.
 
==Viited==
 
==Kirjandus==
*"Eesti Vabadusristi kavalerid". Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1984, lk 60-6160–61.
*[[Mati Õun]], [[Jaak Pihlak]]. "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased." II kogumik, Tallinn 2002, lk 47-4847–48.
*[[Jaak Pihlak]], "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010.
 
114 123

muudatust